Kaduv lootus
Aktsiahinnad tõusevad ning diskonteeritud rahavood (tavapärasest 300–400 baaspunkti madalamad) tähendavad, et väärtus hinnatakse kõrgemaks. Töötus ning ebavõrdsus on tõusutrendil ning kasvu, nagu ka tootlikkust, poliitilisi muutusi ja lootust, pole kuskil näha.
Lootus on aga nullis põhjusega. Poliitikute süstemaatiline võimetus mõista ning anda uus suund ajaloo halvimale finantseksperimendile on loonud olukorra, kus vajame olematuse reaalsusest pääsemiseks suurt kriisi. ELi uuringud on näidanud, et 85% kõigist töökohtadest luuakse VKEde sfääris. Ühtlasi peitub VKEs 100% produktiivsusest ja uuenduslikkusest. Enamik sektori arvestatavast panusest tuleb iduettevõtetest, mistõttu tuleb keskenduda äri loomise stiimulitele.
Ma olen optimist – tehnoloogia ning targad, võimekad ja haritud inimesed on valmis võimaluse avanemisel käed külge lööma. Kuna kasv, kui sellele võimalus antakse, on märkimisväärne ja kõike muud kui aeglane, suudab 80% ettevõtteid meid vähem kui viie aastaga uuesti õigele teele aidata.
Maailm on kinni vabakäigul
Inimesed tahavad justkui olla kahevahel, olles rahul mõttega, et võiks ka hullemini minna, kuid tegelikkusega ei tegeleta.
Likviidsuse puudus ning keeruline ligipääs USA dollari rahastusele loovad minikriisi, mis lubab oletada, et Föderaalreserv avaldab varade inflatsiooni lisatagatise nõude ilmselt juunis või septembris ning et saabumas on Grexit ja USA dollari tõus (euro ja USA dollari vaheline kurss 1,10).
Maailm muudab alati suunda alles pärast kriisi ning kõik makrotasemel muutused tulenevad vigasest poliitikast. 2015. aasta on lootusetu. Olles aga sama optimistlik kui alati, usun, et 2016. aastal jätame olematuse reaalsuse seljataha. Miks? Sest me ei ole kunagi olnud hullemas seisus.
Autor: Steen Jakobsen