Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võlakirjad tulevad niikuinii

    Romet EnokFoto: LHV

    Vaevalt saab Eesti riigivõla asjus pikaks ajaks erandiks jääda, kirjutab LHV pensionifondide portfellihaldur Romet Enok.

    Riigivõla kontekstis tasub meenutada, milliste sündmuste või protsesside tulemusena tekib üldse riikidel vajadus võtta võlgu. Enamiku riikide võlg on tekkinud kas pidevast üle tulude kulutamisest, ühekordsetest suurtest kulutustest (näiteks vääramatu jõu tagajärgedega võitlemisest) või kohaliku pangandussüsteemi kõrval ühiskonna säästude investeeringuteks pööramise vajadusest.
    Võttes arvesse seda, kui erinevad on teed, kuidas nimetatud kolme olukorrani jõutakse, näeme, et riigivõla teke eeldab demokraatlikus ühiskonnas sõltumata stardipositsioonist pigem küsimust „Millal?“, mitte „Kas üldse?“.
    Ettevalmistus on pool võitu
    Eesti teed ilmestab tulevikus eelarvet survestav ühiskonna vananemine, kombineerituna Euroopa Liidu toetusraha vähenemisega. Samuti mängivad rolli võimalikud ühekordsed mastaapsed kulud (näiteks kliimamuutustest tingitud taristuinvesteeringud) ja pangandussüsteemis üha kasvav hoiuste maht väljastatud laenudega võrreldes.
    Kas pole liigne enesekindlus oletada, et Eesti saab pikemas plaanis siin erand olla? Teisisõnu, ehk on õigem küsimusepüstitus selline: kas ja mida oleks meil sellest möödapääsmatust olukorrast võita? Kas riigina viiks meid rohkem edasi soov ja valmisolek teha see samm teadlikult ja ettevaatavalt, andes kõigile osapooltele võimaluse kohaneda muutuva olukorraga?
    Võidust rääkimine pole pelgalt jutt. Kulude pool on tajutav: loomulikult intressikulud ja tegevuskulud. Siinkohal ei käsitle ma konkreetset võlakirjade väljastamisest saadavate vahendite kasutusviisi, selle kohta on riigil kindlasti täpsem teadmine. Intressikulu on seejuures täies ulatuses kulu ainult juhul, kui eeldame investeeringu nulltootlust ja põhiosa võlakirjadega seonduvatest tegevuskuludest on praeguseks juba tehtud – meil on ette näidata võime ajada finantsturgudele sobivat eelarvepoliitikat, stabiilne finantssektor ja isegi euroala kindlustusmehhanismid. Piltlikult öeldes on seis riigi võlakirjadega järgmine: oleme saanud juhiloa ja maksnud ka liikluskindlustuse eest, puudu on ainult auto.
    Laiem mõju
    Võlakirjade väljastamise soodne mõju on seevastu esmapilgul vähem tajutav, kuid kindlasti ei ole see vähem oluline. „Pehmematest“ mõjuteguritest alustades loob oma kodanikest riigivõlakirjade investorite ring uue huvigrupi finantsstabiilsuse hoidmiseks. Kui siia gruppi kuuluksid pensionifondide kaudu sisuliselt kõik palgasaajad, oleks poliitikutel tulevikus selge alus, millele viidates seista vastu võimalikule survele suurendada kulutusi. Oma säästude väärtus on igaühele ilmselt paremini tajutav kui riigi abstraktne krediidireiting.
    Teiseks võiks riigivõlakirjad erinevalt riigi laenudest teenida ühiskonna kui terviku seisukohast osa oma intressikuludest ise tagasi. Nagu paljudes teistes finantsturu segmentides, nii on ka võlakirjades kohalikel investoritel eelis tihti pealiskaudsete ja ebastabiilsete rahvusvaheliste investorite ees: vahe hirmutavate pealkirjade ja reaalsete pankrottide vahel on sageli mõõdetav kohalike investorite võiduga. Eesti oludes oleksid ühed suuremad investorid pensionifondid, seega läheks tulu tulevaste pensionide maksmiseks. Paljude Eesti pensionikogujate vara on praegu fondides suurem tänu sarnasele efektile Leedu valitsuse ja Eesti Energia võlakirjades.
    Riskide hajutamine
    Kolmandaks sõltume ühiskonnana finantssuhtluses nii muu maailmaga kui ka omavahel ühe välisriigi paarist pangast. Kui riigivõlakirjad aitaksid siin esimesel juhul viise hajutada ning teisel juhul julgustada kohalikke investoreid ja ettevõtteid omavahel rohkem suhtlema, oleks see suurepärane. Seejuures ei oleks isegi pangad tingimata kaotajad, kuivõrd kohalikud võlakirjad puudutaksid eelkõige projekte, mida pangad reeglite või oma organisatsioonilise eripära tõttu rahastada ei suuda, selliselt loodava majanduskasvu positiivsest mõjust laenuportfellidele rääkimata. Sama efekt võiks olla muu maailmaga rohkem hajutatud finantseerimisvõimalustel.
    Kohalike säästjate ehk võimalike investorite poolelt vaadates on aga takistus pigem harjumuse ja hea kogemuse puudumine – siin saaks kohalik valitsus olla oma positsiooniga pikema aja jooksul osa lahendusest. Paradoksaalsel kombel oleks see roll paremini täidetav kõrgemate intresside keskkonnas, kus investorite aktiivsus on suurem.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kaheksa aastat ühe kliendi jahil: kes tagaajamisest väsib, tuleb asendada
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
„Püüdsime üht klienti kaheksa aastat. Selle edukalt tegemiseks on vaja häid müügiinimesi ja kannatust. Inimese kannatus aga katkeb ja siis peavad juhid aru saama, et kui ühe inimese kannatus on katkenud, siis tuleb inimesi vahetada,“ illustreeris ambitsiooni saates „Tööandjate tund“ Estanci juht Priit Haldma.
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Finantsjuhid julgustavad karjääri pöörama: tehke midagi, et teist jääks jälg maha
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Tehke midagi, et teist jääks maha mingi jälg, julgustas investeeringuid vahendava ettevõtte Brave Capitali finantsjuht Veiko Pedosk karjääripöördeid ette võtma.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.