Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti võlakirjad tulevad niikuinii

    Romet EnokFoto: LHV

    Vaevalt saab Eesti riigivõla asjus pikaks ajaks erandiks jääda, kirjutab LHV pensionifondide portfellihaldur Romet Enok.

    Riigivõla kontekstis tasub meenutada, milliste sündmuste või protsesside tulemusena tekib üldse riikidel vajadus võtta võlgu. Enamiku riikide võlg on tekkinud kas pidevast üle tulude kulutamisest, ühekordsetest suurtest kulutustest (näiteks vääramatu jõu tagajärgedega võitlemisest) või kohaliku pangandussüsteemi kõrval ühiskonna säästude investeeringuteks pööramise vajadusest.
    Võttes arvesse seda, kui erinevad on teed, kuidas nimetatud kolme olukorrani jõutakse, näeme, et riigivõla teke eeldab demokraatlikus ühiskonnas sõltumata stardipositsioonist pigem küsimust „Millal?“, mitte „Kas üldse?“.
    Ettevalmistus on pool võitu
    Eesti teed ilmestab tulevikus eelarvet survestav ühiskonna vananemine, kombineerituna Euroopa Liidu toetusraha vähenemisega. Samuti mängivad rolli võimalikud ühekordsed mastaapsed kulud (näiteks kliimamuutustest tingitud taristuinvesteeringud) ja pangandussüsteemis üha kasvav hoiuste maht väljastatud laenudega võrreldes.
    Kas pole liigne enesekindlus oletada, et Eesti saab pikemas plaanis siin erand olla? Teisisõnu, ehk on õigem küsimusepüstitus selline: kas ja mida oleks meil sellest möödapääsmatust olukorrast võita? Kas riigina viiks meid rohkem edasi soov ja valmisolek teha see samm teadlikult ja ettevaatavalt, andes kõigile osapooltele võimaluse kohaneda muutuva olukorraga?
    Võidust rääkimine pole pelgalt jutt. Kulude pool on tajutav: loomulikult intressikulud ja tegevuskulud. Siinkohal ei käsitle ma konkreetset võlakirjade väljastamisest saadavate vahendite kasutusviisi, selle kohta on riigil kindlasti täpsem teadmine. Intressikulu on seejuures täies ulatuses kulu ainult juhul, kui eeldame investeeringu nulltootlust ja põhiosa võlakirjadega seonduvatest tegevuskuludest on praeguseks juba tehtud – meil on ette näidata võime ajada finantsturgudele sobivat eelarvepoliitikat, stabiilne finantssektor ja isegi euroala kindlustusmehhanismid. Piltlikult öeldes on seis riigi võlakirjadega järgmine: oleme saanud juhiloa ja maksnud ka liikluskindlustuse eest, puudu on ainult auto.
    Laiem mõju
    Võlakirjade väljastamise soodne mõju on seevastu esmapilgul vähem tajutav, kuid kindlasti ei ole see vähem oluline. „Pehmematest“ mõjuteguritest alustades loob oma kodanikest riigivõlakirjade investorite ring uue huvigrupi finantsstabiilsuse hoidmiseks. Kui siia gruppi kuuluksid pensionifondide kaudu sisuliselt kõik palgasaajad, oleks poliitikutel tulevikus selge alus, millele viidates seista vastu võimalikule survele suurendada kulutusi. Oma säästude väärtus on igaühele ilmselt paremini tajutav kui riigi abstraktne krediidireiting.
    Teiseks võiks riigivõlakirjad erinevalt riigi laenudest teenida ühiskonna kui terviku seisukohast osa oma intressikuludest ise tagasi. Nagu paljudes teistes finantsturu segmentides, nii on ka võlakirjades kohalikel investoritel eelis tihti pealiskaudsete ja ebastabiilsete rahvusvaheliste investorite ees: vahe hirmutavate pealkirjade ja reaalsete pankrottide vahel on sageli mõõdetav kohalike investorite võiduga. Eesti oludes oleksid ühed suuremad investorid pensionifondid, seega läheks tulu tulevaste pensionide maksmiseks. Paljude Eesti pensionikogujate vara on praegu fondides suurem tänu sarnasele efektile Leedu valitsuse ja Eesti Energia võlakirjades.
    Riskide hajutamine
    Kolmandaks sõltume ühiskonnana finantssuhtluses nii muu maailmaga kui ka omavahel ühe välisriigi paarist pangast. Kui riigivõlakirjad aitaksid siin esimesel juhul viise hajutada ning teisel juhul julgustada kohalikke investoreid ja ettevõtteid omavahel rohkem suhtlema, oleks see suurepärane. Seejuures ei oleks isegi pangad tingimata kaotajad, kuivõrd kohalikud võlakirjad puudutaksid eelkõige projekte, mida pangad reeglite või oma organisatsioonilise eripära tõttu rahastada ei suuda, selliselt loodava majanduskasvu positiivsest mõjust laenuportfellidele rääkimata. Sama efekt võiks olla muu maailmaga rohkem hajutatud finantseerimisvõimalustel.
    Kohalike säästjate ehk võimalike investorite poolelt vaadates on aga takistus pigem harjumuse ja hea kogemuse puudumine – siin saaks kohalik valitsus olla oma positsiooniga pikema aja jooksul osa lahendusest. Paradoksaalsel kombel oleks see roll paremini täidetav kõrgemate intresside keskkonnas, kus investorite aktiivsus on suurem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.