Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talendid saavad liiga vähe tähelepanu

    Sotsioloog Tarmo Strenze.Foto: Erakogu

    Talentide parem kasutamine ühiskonnas võib olla oluline majanduskasvu mootor, kirjutab sotsioloog Tarmo Strenze.

    Mis on Eesti majanduse suurim ressurss? See on keeruline küsimus, kui me otsime tõsist põhjendatud vastust. Kui meid aga huvitab lihtne poliitkorrektne vastus, siis ei ole siin midagi keerulist: loomulikult inimesed.
    Sellest, et inimesed oma oskuste ja võimetega on Eesti majanduse alustala, räägitakse pidevalt. Sinna lisatakse mõnikord selgituseks, et kuna Eestimaa on väike ja ilma eriliste loodusvaradeta, siis peavad inimesed olema tublid. Mis on aga Saudi Araabia majanduse suurim ressurss? Nägin kunagi ühte dokumentaalfimi, kus Saudi Araabia prints andis vastuse sellele küsimusele. Ei, Saudi Araabia suurim resurss ei ole nafta, vaid ka inimesed. Vähemalt nii ütles prints.
    Võib arvata, et pidev jutustamine sellest, kuidas inimesed on majanduse, riigi või organisatsiooni suurim ressurss, on ühelt poolt lihtsalt tühi poliitiline retoorika. Teiselt poolt aga on see õige ka.
    Inimesed on majanduse jaoks vajalikud. Inimestel on erinevad võimed, mida nad kasutavad erinevate tööde tegemiseks, ja sellest tulebki kokkuvõttes majanduse areng. Kui nii, siis on loogiline küsida: kas inimesi ja nende võimeid kasutatakse majanduses õigesti? Kuidas tuleks erinevate võimetega inimesi ametite vahel jagada, et majandus toimiks võimalikult hästi? Selle küsimuse üle arutlesid juba Vana-Kreeka filosoofid. Platon ütles, et ideaalses ühiskonnas peaks iga inimene erinevatest ametitest valima selle, mille jaoks tal on kõige paremad loomulikud eeldused. Hiljem on sama põhimõtet korranud ja täpsustanud nii sotsioloogid, psühholoogid kui ka majandusteadlased. Selle teema ingliskeelseks nimetuseks erialases kirjanduses on allocation of talent ehk talentide jagunemine.
    Vastavalt võimetele
    Talentide jagunemise uuringute üldidee seisneb selles, et kui ühiskonnas elavatel inimestel on erinevad võimed ja ühiskonnas leiduvad ametid nõuavad erinevate võimete kasutamist, siis oleks hea, kui inimeste võimed oleks ametite nõudmistega seatud vastavusse. Näiteks mõni töö nõuab rohkem füüsilist jõudu kui teine, neid töid võiksid ideaalis teha füüsiliselt tugevamad inimesed. Mõni töö nõuab rohkem matemaatilisi võimeid, neid töid võiksid ideaalis teha kõrge matemaatilise võimekusega inimesed. Teoorias peaks selline inimressursi optimaalne kasutamine soodustama majanduskasvu.
    Kas see on nii ka tegelikult, selle kohta pole praegu palju andmeid. Need vähesed olemasolevad andmed aga näitavad, et kui riigis on tugev seos tööde vaimse keerukuse ja neid töid tegevate inimeste vaimsete võimete vahel, siis selle riigi majandus kasvab keskmisest kiiremini. Näiteks kinnitavad andmed, et Iirimaal oli 1990ndatel küllaltki tugev seos inimeste võimete ja tööde keerukuse vahel ning sellel perioodil arenes Iirimaa majandus ka teatavasti kiiresti. Muidugi ei saa väita, et Iirimaa nn majanduslik ime tulenes ainult talentide heast kasutamisest. Kindlasti oli ka teisi (olulisemaid) põhjusi, aga on võimalik, et talentide kasutus mängis seal mõningast rolli.
    Kuidas soodustada talentide paremat jagunemist ühiskonnas? Üldiselt on inimestel loomulik kalduvus leida endale töö, mis vastab enam-vähem võimetele. Seega igas ühiskonnas on teatav võimete ja tööde vastavus olemas ilma igasuguse riigipoolse soodustamiseta. See vastavus aga ei ole kõikides ühiskondades võrdne.
    Andmed näitavad, et näiteks USA on selline ühiskond, mis soodustab võimekate inimeste liikumist keerukatele töökohtadele. Rootsi ja Norra on aga selles mõttes vähemefektiivsed. Eesti asub kusagil USA ja Skandinaavia vahel – siin valitseb mõõdukalt tugev seos inimeste vaimsete võimete ja tööde keerukuse vahel. Seega ei saa öelda, et Eesti tööturg talente ei hinda üldse, aga siiski on arenguruumi. Kui soovime tõsta inimresursi kasutamise tõhusust, siis võiksime eeskujuks seada USA, mitte ihaleda Skandinaaviamaade järele. Kuid muidugi on ühiskonna kujundamisel ka teisi kriteeriume peale majandusliku efektiivsuse.
    IQ-testid
    Kuidas aga siis ikkagi soodustada talentide paremat jagunemist ühiskonnas (eeldades, et ühiskond on selle eesmärgi heaks kiitnud)? Vaimseid võimeid uurivad psühholoogid on arvanud, et organisatsioonid võiksid töötajaid valida IQ-testide alusel (ja teiste võimekuse testide alusel). Kui saaks kuidagi kohustada organisatsioone kasutama võimete teste töötajate valikuks, nii et iga töö peale võetakse vajalikku võimet omav töötaja, siis kasvataks see märgatavalt majanduse kui terviku tõhusust. Sellist kohustuslikku testimistüranniat ei saa muidugi teha demokraatlikus ühiskonnas. Tegelikult on IQ-testide personalivalikus kasutamine viimastel aastakümnetel just vähenenud, sest arvatakse, et need testid diskrimineerivad teatud sotsiaalseid gruppe. Aga on ka vähem vastuolulisi meetodeid. Näiteks üldise sotsiaalse mobiilsuse soodustamine peaks kaasa aitama sellele, et inimesed jõuavad karjääri tehes positsioonile, mis sobib nende võimetele. Sellised telesaated nagu „Eesti otsib superstaari“ peaksid samuti aitama kaasa talentide ülesleidmisele ja õigele tööle suunamisele. Oma praegusel kujul on see saade muidugi liiga meelelahutustööstusekeskne – lisaks muusikalistele staaridele võiks otsida ka staarõpetajat, staarlukkseppa jne.
    Ei maksa arvata, et talentide hea kasutus on mingi imerohi, mis tõstab Eesti SKT kohe lakke. Majanduslik areng on keeruline nähtus ja sõltub paljudest teguritest. Osa nendest teguritest on paraku sellised, mida me ise ei saa praktiliselt üldse mõjutada. Näiteks ei saa me Eesti territooriumile tekitada uusi naftaleiukohti. Uusi talente oleks põhimõtteliselt võimalik tekitada küll – immigratsiooni või parema hariduse abil, aga see võtab aega, eeldab migrantide hirmust ülesaamist ja niigi kõrgel tasemel koolihariduse parandamist. Juba olemasolevate talentide parem ärakasutamine on majanduse arendamise meetod, mis on seni saanud vähe tähelepanu ja mida on ka suhteliselt lihtne teostada.
    Tarmo Strenze kaitses 2015. aastal Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna nõukogus doktoritöö “Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: Seoste, põhjuste ja tagajärgede analüüs”.
    Autor: Tarmo Strenze
  • Hetkel kuum
Joel Volkov: aitaks ettevõtjate kollektiivne streik
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Nike ületas kasumiprognoosi, kõrgem hinnakujundus tasus end ära
Nike ületas neljapäeval Wall Streeti esimese kvartali kasumiprognoosi tänu kõrgematele hinnakujundustele, mis aitas leevendada nõudluse vähenemist ja püsikulude surve mõju, vahendab Reuters.
Nike ületas neljapäeval Wall Streeti esimese kvartali kasumiprognoosi tänu kõrgematele hinnakujundustele, mis aitas leevendada nõudluse vähenemist ja püsikulude surve mõju, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Eestis valitakse aasta sportautot, rivis ka Ferrari
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Kes süöb, sie jaksab. Toidumess 2023
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.