Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ohjeldagem tootjate lahkumislainet

    Eugen VegesFoto: Erakogu

    Tootmisettevõtete Eestist lahkumisega ei tasu leppida. Tendentse saab murda – stabiilne seaduskeskkond ja selgus maksustamises julgustaksid Eestisse investeerima ja ära kolimise mõtteid üle kaaluma panema, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.

    Nädalaid tagasi teatas Viru Keemia Grupp 500 töötaja koondamiskavast. Seejärel teatas Liviko oma koondamiskavast ja ülejäänud töötajate osalisele tööajale üleviimisest. Suvel Haapsalu tehase sulgenud PKC kontsern avalikustas 613 töötaja koondamiskava ning tootmise Leetu ja Venemaale viimise. Midagi ette võtmata sellistel teadetel lõppu ei tule. Isegi kui tuleks, siis võiks ka toodud näidetele tuginedes panna Eestis viljelevale poliitilisele tegevusele puuduliku hinde.
    Valitsusliikmed lohutavad üldsust, et tootmisettevõtetes töökohtade kadumise järel tekivad huvitavamad ja kõrgema palgaga töökohad, kuid öeldul puudub kate. Kui kõrgepalgalised töökohad pole seni tekkinud, siis miks peaksid need tekkima nüüd? Töökäte puudusele viitamine pole põhjendatud, kuna kõrgema palgaga töötajate värbamine pole keeruline. 
    Ükskõiksust näitavad üles ka seadusandliku võimu esindajad. Ajal, mil tootmisevõtted deklareerivad koondamistest, vaidlevad riigikogulased oma lemmikloomade Toompeale lubamise või mitte lubamise üle ehk tegelevad üldsusele ebaoluliste küsimusega. Ettevõtlusmaastikul toimuva pärast tuleks otsida majanduskeskkonna parandamise võimalusi, rahvasaadikud elavad aga teises maailmas ega taju olukorra tõsidust.
    Eesti ei ole stabiilse keskkonnaga
    Tootmistegevus eeldab suuri investeeringuid, see aga tähendab riskide võtmist. Tootmisettevõtetes tegevjuhi ameteid pidanuna mõistan, miks Eestisse investeerida ei juleta. Investeeringute (tootmisvahenditesse) tasuvusaeg on ligi seitse aastat. Müügimahud pole garanteeritud. Kui seaduskeskkond on veel pidevas muutuses (nii on Eestis), siis pole rahavooge võimalik prognoosida, mõistlikum on tootmistegevust koomale tõmmata ja kolida stabiilsemasse keskkonda. 
    Vabaturumajanduse keskkond inflatsioonitasemest kiiremate hindade tõstmisega ei lepi. Eestis tootmistegevuse omahind kasvab aga sellest kiiremini. Ettevõtetele pannakse uusi kohustusi, riiklikult mõjutatav palgasurve (miinimumpalk, töölepinguseadus, riigiasutuste palgapoliitika jmt), kütuseaktsiiside ja teiste maksude kergitamised kasvatavad omahindasid. Sellest probleemid algavadki. Majanduskasvu saavutab ka tootmissektori koomale tõmbamisega, kuid SKT kasv avalikus halduses, tervishoius, riigikaitses ja teistes riigieelarvest finantseeritavates valdkondades ei kompenseeri tagasilööke tootmissektoris. Ärgem loogem illusioone, et asjad lähevad iseenesest paremaks. Ei lähe. 
    Kostub väiteid, et Eestis makstavate madalate töötasude põhjuseks on kesine tõhusus ning sellistel ettevõtetel ei saagi olla tulevikku. Nii see pole. Finantsdirektorina Norra ettevõttes kogesin, et sama tööjõukulu juures jäi nende inimesele eestlastest kümnendiku enam palgaraha. Tegemist pole tõhususe, vaid maksusüsteemi tulemiga.
    Eesti jääb allhanke maaks
    Neile, kes vahendustegevusest madalamaid palgatasemeid seostavad allhankega, ütlen, et allhangetes pole midagi halba. Nende võitmise üle tuleb uhkust tunda (soovijatest pole ju puudust). Väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt pole põhjust oodata enda patenteeritud toodangut. Tootearendus on kulukas, ressursid Eestis aga kasinad. Ka tootmisvõimsused ei võimalda pühenduda vaid oma toodangu müümisele. Eesti ühe valdkonna ettevõtted satuksid isegi ühiselt tegutsedes raskustesse, et varustada Euroopa kaubandusketti. Eesti on ja jääb allhanke maaks, sellest ei saa ümber ega mööda. Selles pole põhjust näha traagikat. Majandada saab ka nendes tingimustes – tuleb vaid luua seda toetav maksu- ja seaduskeskkond. Eesti probleemiks pole mitte allhanked, vaid liigne vägivaldsus ressursside ümberjagamisel (maksustamine, struktuurifondid, riigihanked) ja monopoolsus ettevõtluses. Ka struktuurifondide ümberjagatavad vahendid nõrgestavad konkurentsi, innustavad kergelt saadud raha nimel tegelema ebaolulise tegevusega.
    Ühiskonnas toimuvad küll maksuteemalised debatid, kuid neis räägitakse üksteisest mööda. Ühed (ettevõtjad) räägivad aiast, teised (poliitikud) aia august, nii pole asjas selgusele võimalik jõuda. Eesti maksusüsteem pole nii lihtne, kui seda väidetakse. Meie maksud pole üheselt mõistetavad (suur varjatud maksustamise osa) ega maksja kontrollitavad (maksta tuleb ka siis, kui puudub sissetulek või satutakse raskustesse). Osa analüüse (need, mis arvestavad ka varjatud maksustamist) kinnitab, et eestlaste maksustamine pole madal. Abstraktsete näitajate ja ebaadekvaatsete hinnangute andmise asemel võiksime mõista, et kohalik ettevõtlus ei jõua nii kulukat riiki üleval pidada. Meie maksusüsteem vajab lahti arutamist ja läbipaistvaks tegemist.
  • Hetkel kuum
Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Tuuleaktsiatele hakkab peatselt puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eurovalimistel soovib osaleda üheksa erakonda ja kuus üksikkandidaati
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Riigi valimisteenistusele laekusid tähtajaks üheksa erakonna ja kuue üksikkandidaadi avaldused Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimiseks.
Luman ja Pevkur kutsuvad ettevõtjaid reservväelasi rahaliselt toetama
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.
Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reservväelaste fondi loomise koostöö memorandumi.