Alustav ettevõte väärib sõbralikumaid makse

Oluline on siinjuures mainida, et kuna Finora Capitali puhul on tegemist finantssektoris tegutseva ettevõttega, siis sisendkäibemaksu ei ole ja seega on meie jaoks kõik kaubad-teenused sama hinnaga, mis tavatarbijale ehk 20% kallimad kui paljudele teistele ettevõtjatele.

100 eurost üle poole läheb maksudeks

Lähtudes asjaolust, et paljude ettevõtete tegutsema asudes ei ole tulud kuigi suured ja algkulud on seotud inimeste ja IT-arendustega, siis sisuliselt maksavad ettevõtte asutajad ettevõttesse pandud kapitalist esimese 6-12 kuu jooksul riigile erinevate maksudena igast 100 eurost rohkem kui poole.

Kas see on soodne maksukeskkond alustavale ettevõttele? Kahtlemata mitte. Kui vaatame tüüpiliste alustavate ettevõtete (statistikas kui majanduslikult aktiivsete, kuni 10 töötajaga ettevõtete) juurdekasvu, siis siin on näha järjest aeglasemat juurdekasvu. Kui veel 10 või 5 aastat tagasi lisandus selliseid ettevõtteid igal aastal mitme tuhande võrra, siis 2014.aastal juba alla tuhande (2015 numbreid ei ole veel avalikustatud).

Vaadates Eesti viimaste aastate alustavate IT- ja finantstehnoloogiaettevõtete maastikku – olgu siis Transferwise, Erply, Funderbeam või küllap ka värskelt alustanud Pocopay – siis nad kõik on kiirelt laienemas ja kahjumis ehk reinvesteeritud kasumi maksuvabastusest pole neile mingit kasu.Samas rõhuvad neid alguspäevast peale kõrged tööjõumaksud, sobimatu aktsiaoptsioonide maksustamise süsteem, puudulik maksukeskkond arendustegevuse soodustamiseks ja olematu riskikapitali investeeringute soodusmaksustamine nagu on näiteks Ühendkuningriigis (Seed Enterprise Investment Scheme). Ja siis imestame, miks meie alustavad IT-suunitlusega teenusettevõtted kolivad kiirelt peakorterid piiri taha.

Uus majandus loob tuhandeid töökohti

Alustavate finants- ja IT-firmade kontekstis kipuvad mõned poliitikud rõhutama, et see on nišivärk ja nende firmade pärast ei pea maksuseadusi muutma, kuna töökohad luuakse ikkagi n-ö vanas majanduses.

Tegemist on aegunud mõtteviisiga, sest kui vaatame ainuüksi kümmekonda Eesti tuntumat finantsteenuste IT-firmat, siis on nad loonud Eestisse sadu, võib-olla juba mitu tuhat hästi tasustatud töökohta ja see arv võiks veelgi kasvada. Kui lisame kõik IT-ettevõtted, siis räägime kindlasti juba tuhandetest viimastel aastatel loodud töökohtadest.

Riik võiks EASi jt jagatavate toetusmeetmete asemel pakkuda alustavatele ettevõtetele ja neisse investeerijatele senisest sõbralikumat maksukeskkonda. Stardirahast pole palju abi, kui see tuleb kohe riigile teist kanalit pidi maksudena tagasi maksta. Ja lõpuks võiks viia ellu muudatused, millest on räägitud palju aastaid ehk siis sotsiaalmaksu lae kehtestamine või optsioonide mõistlikum maksustamine.

Soov, et finantsteenuste ettevõtteid käibemaksu osas teistega võrdselt koheldaks, läheb ilmselt juba ulmevaldkonda, seda ei julge isegi soovima hakata.