Jõuetu Soome

Soomet iseloomustavad vabariigi 100. sünnipäeva künnisel nõutus ja jõuetus. Kõik leiavad, et ühiskonna uuendamiseks on vaja midagi teha, aga üksmeelt vajalike meetmete asjus on raske leida. Samasugused meeleolud on muidugi ka mujal Euroopas. Soomes on pessimism siiski eriti sügav. Inimesi paneb imestama, et rahvusvaheliselt häid hindeid saanud riik ei suuda lahendada majanduse, tervisehoiu, omavalitsuste ja immigratsiooni probleeme. 

Soome kolme partei koalitsioonivalitsus alustas oma tegevust agaralt, aga tegelikkus on osutunud teiseks, kui peaminister Juha Sipilä arvas. Ta eeldas ilmselt, et opositsioon on suhteliselt nõrk ja ametiühingud ei ole sama võimsad kui vanasti. Mõlemad lähtekohad on osutunud valeks.

Opositsioon on palju tugevam kui eelmisel valimisperioodil. Eelmise valitsuse moodustasid kuus parteid ja alguses oli opositsioonis ainult kaks erakonda, mille läbilöögivõime oli väike. Keskerakond oli kaotanud kolmandiku oma saadikukohtadest ja erakond kosus järgmiste valimisteni. 2011. aasta valimiste suurvõitja, põlissoomlaste juht Timo Soini keskendus sellele, et teha oma erakond valitsuskõlblikuks ja klaaris sisetülisid. Näiteks üks avalikult rassistlik rahvasaadik visati erakonnast välja.

Praegu on opositsiooniga seotud tugev ühiskonnateadlaste võrgustik. Sotsiaaldemokraadid ja vasakliit on tihedalt seotud ametiühingutega, kuhu kuulub umbes 70 protsenti töötajatest. Streigioht on reaalne ja see mõjutab ka valitsuse tegevust.

Reformide elluviimist raskendab ühiskonna mitmekihilisus. Muudatused puuduvad alati mingit normi või norme. Näiteks riigilt valdadele antud ülesannete arv kasvas 1990.–2010. aastal peaaegu kaks korda. Peaminister Sipilä rääkis juba oma valimiskampaanias normide vähendamise hädavajalikkusest. Seda lubadust täita aga on raske. Kõige suurem reform on olnud siiamaani kaupluste lahtiolekuaja pikendamine.

Ühiskondlike reformide elluviimist raskendab Soome-sisene migratsioon. Soome linnastus alles pärast teist ilmasõda ja protsess peaaegu peatus 1980ndatel. Linnastumine on muutunud kiiremaks viimase kümne aasta jooksul. Üha rohkem soomlasi elab Lõuna-Soomes ning suurtes linnades. Ida- ja Põhja-Soomes on palju valdu, kus inimesi sureb kaks korda rohkem kui sünnib.

Üks Soome ühiskonna tugisambaid on olnud ühine usk riigi võimetesse hoolitseda oma kodanike eest igas olukorras. Ühiskonna põhistruktuuride koondamine riigi kulude kokkuhoidmise nimel vähendab seda usku. Eriti on inimesi ärritanud politseinike arvukuse vähendamine maakondades.

Segadust on suurendanud globalisatsiooni uus järk, mis on puudutanud Soomet rohkem kui mitut teist riiki. Soome on üleilmastumisest palju kasu saanud. Vaene riik, mille SKT oli 19. sajandil Euroopa madalamaid, on tõusnud Euroopa ja maailma tippu. Samasuguse hüppe on suutnud teha vähesed.

Soome SKT kasvas aastatel 1946–1990 keskmiselt üle kolme protsendi aastas elaniku kohta – rohkem kui teistes arenenud riikides. Soomet kutsuti 1980ndatel Põhjamaade Jaapaniks ilma irooniata. Tundus, et majandustiigril on kõik võimalik.

Suur majanduskriis katkestas majanduskasvu 1990ndate alguses. Masu ja selle rängad kogemused jäid kiiresti selja taha tänu kiirele majanduskasvule, mida juhtis Nokia. 2008. aastast peale on Soome majandus seisma jäänud, mille tõttu on ka SKT umbes samal tasemel kui enne praegust majanduskriisi.

Venemaa poliitilised muutused on Soome majandust mõjutanud 150 aasta jooksul. Venemaa oli Soome suurvürstikonna tähtsamaid kaubanduspartnereid ja tema roll kasvas esimese maailmasõja ajal. Sidemed Inglismaa ja Saksamaaga katkesid, aga Venemaalt laekus militaartellimusi.

1917. aastal lõppes kaubavahetus järsult ja taastus alles 1940ndatel – algul sunniviisiliselt, sest Soome tootis sõjahüvitisena metall- ja metsatööstuse tooteid. Kaubavahetus kasvas ja moodustas 1980ndate algul 20–25 protsenti Soome väliskaubandusest. Nõukogude Liidu lagunemine oligi üks, kuigi mitte ainus Soome majanduskriisi põhjus 1990ndatel.

Venemaa osakaal Soome majanduses hakkas kasvama kohe, kui suure naabri olukord stabiliseerus ja nafta hinna tõus pani Vene majanduse käima. Viimase kahe aasta jooksul on Venemaa vastumeetmed Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonidele kaubavahetust takistanud. Samas on alanud debatt Soome-Vene suhete kahe liini üle. Praegune välispoliika lähtub rahvusvahelisest õigusest ja mitmekesisest koostööst. Paindlikum ja Vene seisukohti rohkem arvesse võttev hoiak rõhutab kahe riigi vahelisi suhteid. Mõlemad suundumused olid näha juba suhtumises venestamisesse enne Soome iseseisvumist.

Soome olukord sarnaneb ka praegu Jaapani omaga vähemalt kahes aspektis. Tänu heale tervishoiule ja muutunud elukommetele elavad soomlased vanemaks. Samas sünnib Soomes üha vähem inimesi – 2015. aastal nägi ilmavalgust 55 000 last. Sündide arv on olnud viimati väiksem suurel nälja-aastal 1868 ja enne 1848. aastat.

Kunagise mobiiltelefonihiiglase Nokia tõus ja langus annab Soomes siiani tunda, sh vaimselt. Nokia oli sunnitud otsima uue suuna. Soome lahendus seisnebki ilmselt vanadele oskustele tuginemises – moodne metalli- ja metsatööstus moodustavad ekspordi tuumiku ka tulevikus.

Autor: Jouko Kokkonen