Naeruväärne Priit Toobal
Keskerakonna otsus määrata oma peasekretär Priit Toobal erakondade rahastamise järelevalve komisjoni naeruvääristab nii kriminaalkorras süüdimõistetud poliitikut, parteid ennast kui ka Eesti poliitikat laiemalt, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Ken Rohelaan.
Kriminaalkorras karistatud Toobalit saadab kahetsusväärne maine. Mees, kelle kohus mõistis mullu süüdi erakonna annetuste võltsimises ja eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, saab teenitult kriitikat ka nüüd.
Kuigi komisjoni aseesimees Kaarel Tarand lohutab avalikkust sellega, et jätkuvalt ei saa ükski komisjoni liige iseennast või oma erakonda kontrollida, ei jäta JOKK-skeemile toetumine usaldusväärset muljet Eesti erakondade rahastamisest ega poliitilise süsteemi kitsaskohtade kõrvaldamisest. Probleemi nenditakse, kuid peale õlakehituse ei saa midagi ette võtta.
Rumal otsus
Peale Toobali hakkab kahju ka Keskerakonnast. Partei, mis üritab meeleheitliku sisevõitlusega seada paika oma valitsevaid liidreid, käitub rumalalt. Kas erakond, kelle nimekirja kuulub üle 14 000 liikme, suudab parima kandidaadina määrata tõesti kriminaali? Raske uskuda. Pigem tahetakse lihtsalt Eesti õigussüsteemile koht kätte näidata, kuidas seadus lubab eetiliste tõekspidamistega mängida. Vaevalt aga, et see õnnestub.
Lootus, et peasekretär Toobal leiab kübekesegi eneseväärikust ja taandab end komisjonist, on tõenäoliselt asjatu. Peamine, et rikutud mees nüüd end ja koduerakonda sügavamale häbisse ei tiri.