Võlgnik peab ka vastutama

Esiteks, majandusaasta aruannete mitte esitamine, mille tulemusena ettevõte lihtsalt sundkustutatakse äriregistrist koos võlgadega. Sundkustutamisest on saanud alternatiiv likvideerimisele ka juhul, kui puuduvad võlakohustused, sest ettevõtte likvideerimine on bürokraatlik ja aeganõudev. See omakorda on põhjustanud olukorra, kus meil on kümneid tuhandeid äriühinguid, mida ootab ees sundkustutamine (nii võlgadega kui ka võlgadeta) ning probleemsed ettevõtted kaovad massi.

Teiseks, ettevõte võõrandamine variisikule ja seeläbi võlgadest vabanemine. Tihti asutatakse ka uus juriidiline keha, mille alt tegevust jätkatakse. Võlausaldajad ei soovi algatada kohtumenetlust võla tekitatud juhatuse liikme vastutusele võtmiseks, kuna see on kulukas, aeganõudev ja tulemused teadmata.

Tulemuste saamiseks on vaja üle vaadata ettevõtete asutamine, nendega toimetamine ja lõpuks lõpetamine. Näiteks tuleks vähendada olukorda, kus uusi ettevõtteid luuakse juurde ning vanad jäetakse hääbuma. Samuti peame vajalikuks piirata juriidiliste isikute tegevust (nt uue ettevõte asutamine või ettevõtte võõrandamine), kui mõnel temaga seotud ettevõttel esineb olulisi puudujääke.

Lihtlikvideerimine

Pankroti- ja saneerimismenetluste rahastamiseks on vaja toimivat süsteemi, näiteks ettevõttekindlustusfondi. Abiks on ka see, kui võlausaldaja tunnustatud nõuete pealt tasutud käibemaks suunatakse käimasoleva menetluse rahastamisse. Räägitud on ka ombudsmani institutsiooni loomisest, mis võimaldab kiirendada pankrotimenetlusi.

Olulisel kohal on likvideerimine. Ettevõtet, millel puuduvad maksu- või võlausaldajate võlad (avalikud), võiks saada likvideerida lihtmenetluses. See aitab vähendada seisvate ettevõtete arvu ning vajadust libalikvidaatorite järele. Lihtlikvideerimisel kinnitatakse varad, kohustused ja tulu ning seeläbi võetakse solidaarne vastutus andmete esitamise õigsuse eest. Mitteprobleemsete ettevõtete tegevuse lõpetamine peab olema sama lihtne, kui on praegu Eestis ettevõtte alustamine.