Lihtsustame väikeettevõtlust

Kas väikeettevõtjaid oleks rohkem, kui sellega ei kaasneks tülikat raamatupidamist, pidevat aruannete esitamist ning kui väikeettevõtja maksukoormus oleks madalam? Usun, et oleks.  Väikeettevõtluse roll meie igapäevaelus ja majanduses kasvab, kui sellega tegelemine tõeliselt lihtsaks teha. Mis oleks, kui teeksime nii, et ettevõtjal pole vaja muretseda ei raamatupidamise, aruannete ega maksude kokku arvutamise pärast?

Esitan lähiajal valitsusele ettepaneku luua Eestis bürokraatiavaba ning soodne ettevõtlusvorm väikeettevõtjatele. Plaan on lihtne. Inimene, kes soovib uuel viisil ettevõtjaks hakata, peab avama pangas spetsiaalse ettevõtluskonto, millele edaspidi laekuvad tema ettevõtlustulud. Laekunud tuludelt kannab pank automaatselt 20 protsenti maksuametile. See läheb tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse katteks. Nii jääb igast teenitud eurost ettevõtjale kätte 80 senti. Kui tasutud maks ületab kokku lepitud alampiiri, kaasneb sellega ka õigus ravikindlustusele.

Selliselt tegutsev ettevõtja ei pea esitama ühtki aruannet ega kulutama aega raamatupidamisele. Kõik toimub automaatselt läbi ettevõtluskonto, millele laekuvatest summadest peetakse maksud automaatselt kinni. Sularahana saadud tasu saab ettevõtluskontole sisse maksta. Ainus, kuid see-eest meeldiv bürokraatia on arvete esitamine klientidele, kui kliendil on arvet tarvis.

Minu nägemuses saavad kõige rohkem kasu inimesed, kes praegu teistele oma teenuseid või kaupu pakuvad ning kellel ei ole suuri kulusid töövahenditele. Lapsehoidjatest majakoristajateni ja koduõpetajatest murupügajateni. Aga ka kõigile neile, kes valmistavad oma kätega midagi müügiks ning kelle kulud materjalile ja seadmetele on väikesed. Samuti neile ettevõtjatele, kelle tulud ettevõtlusest on pigem väikesed ja seetõttu kulud raamatupidamisele ei tasuks ära.

Uute ettevõtlusega alustajate kõrval on ettevõtluskontol ka teine sihtrühm. Erinevate väikeses mahus osutatavate teenuste pealt jäävad praegu sageli maksud maksmata. Summad on sageli väikesed ja nende üle arvepidamine ja deklareerimine nõuab vaeva. Ettevõtluskonto annab sellistel juhtudel lihtsa võimaluse olla aus maksumaksja.

Tegemist oleks praegu kehtivatest selgelt soodsama maksukoormusega ettevõtlusvormiga, mida saavad kasutada väikeettevõtjad, kelle tulu ei ületa 25 000 eurot aastas. Ettevõtluskonto saab avada iga inimene. Samal tegevusalal ei peaks ilmselt siiski saama paralleelselt tegutseda FIEna ning ettevõtluskontot kasutades, sest FIE tegevusvorm on teistsuguste eeliste ja maksuregulatsiooniga. Erinevalt FIEst ei saa ettevõtluskontot kasutav väikeettevõtja tulust maha arvata kulusid. Arvetele ta käibemaksu ei lisa ega saa ka makstud käibemaksu tagasi. Seda kõike asendab ühtne madalam maksumäär.

Üks oluline piirang on sellise ettevõtlusvormi puhul siiski möödapääsmatu. Ettevõtluskontot kasutades ei saa müüa juriidilisest isikust klientidele teenuseid – näiteks raamatupidamisteenust, konsultatsioone vms. See on vajalik selleks, et töölepinguid ei maskeeritaks madalama maksukoormusega teenuslepinguteks. Lätis nii juhtus ja see vähendas riigi maksutulusid nii palju, et seadis ohtu kogu pensioni- ja ravikindlustussüsteemi toimimise. Nüüd püüavad lätlased hambapastat tuubi tagasi toppida, aga see on paraku keeruline. Meil on õnneks võimalik õppida teiste vigadest.

Rahandusministeeriumis oleme ettevõtluskonto loomist ette valmistanud praeguseks üle poole aasta ning pidanud ka esmased konsultatsioonid ettevõtjatega. Nüüd oleme valmis laiemaks aruteluks ja ootame tagasisidet kõigilt, kes sel teemal kaasa rääkida soovivad. Kui valitsus ja riigikogu seda ettepanekut toetavad, saab ettevõtluskontosid avada juba alates 1. jaanuarist 2018.