• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametkondi tuleb rookida

    MetsFoto: Panthermedia

    Võimuvahetusest saab rääkida siis, kui peale ministrite väljavahetamise uuendatakse ka riiklikke ametkondi, leiab ajakirjanik Linda-Mari Väli.

    Reformierakondlike ametkondade seast torkab esimesena silma keskkonnaministeerium, meie kõige väärtuslikuma loodusvara, metsa haldaja. Möödunud sajandi lõpul asus endine Hiiumaa peametsaülem Andres Onemar koondama endisi metskondi, puukoole, jahialasid jms, ühendades need Riigimetsa Majandamise Keskuseks. Temast sai vastloodud tsentraalse võimukeskuse juht, kes astus kaks aastat hiljem Reformierakonda.
    Paralleelselt Onemariga tegi sarnast metsanduskarjääri ka tema ülikoolikaaslane Andres Talijärv, kes lõpetas EPAs metsamajandamise erialal samal aastal kui tema koolivend metsanduses. Taasiseseisvumise järel juhtis Talijärv esmalt metsaametit, hiljem sai temast keskkonnaministeeriumi nõunik ja pikka aega figureeris ta metsatööstuse liidu peadirektorina.
    Metsa kasvatatakse kirvega
    Ühes Talijärve ja Onemari tõusuga Eesti keskkonnapoliitika etteotsa on aasta-aastalt kasvanud raiesurve nii era- kui riigimetsades. Juba 2007. aastal, kui Talijärv alles metsatööstuste liidu juht oli, avaldas praegune keskkonnaministeeriumi kantsler muret tõsiasja üle, et RMK ei raiuvat piisavalt metsa. „Metsa kasvatatakse ju eesmärgiga, nagu ka põllumajanduses kasvatatakse sigu eesmärgiga sealt midagi saada. Metsa kasvatakse kirvega,” ütles Talijärv toona Äripäevas.
    Praegu ootab justiitsministeeriumis kinnitamist uus metsaseaduse muudatus, mis jätkab Reformierakonna alustatud raiepoliitikat, seades sel korral erilise löögi alla kuusikud. Küsimus on, kas uus valitsus eesotsas IRLi kuuluva keskkonnaministri Marko Pomerantsiga on valmis praegust metsanduspoliitikat teostavate ametkondade hulgas puhastust läbi viima või mitte. Vastasel juhul jääb ebamääraseks, kas tegelik muutus üldse toimuski.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.