• Jaga lugu:

    Ametkondi tuleb rookida

    MetsFoto: Panthermedia

    Võimuvahetusest saab rääkida siis, kui peale ministrite väljavahetamise uuendatakse ka riiklikke ametkondi, leiab ajakirjanik Linda-Mari Väli.

    Reformierakondlike ametkondade seast torkab esimesena silma keskkonnaministeerium, meie kõige väärtuslikuma loodusvara, metsa haldaja. Möödunud sajandi lõpul asus endine Hiiumaa peametsaülem Andres Onemar koondama endisi metskondi, puukoole, jahialasid jms, ühendades need Riigimetsa Majandamise Keskuseks. Temast sai vastloodud tsentraalse võimukeskuse juht, kes astus kaks aastat hiljem Reformierakonda.
    Paralleelselt Onemariga tegi sarnast metsanduskarjääri ka tema ülikoolikaaslane Andres Talijärv, kes lõpetas EPAs metsamajandamise erialal samal aastal kui tema koolivend metsanduses. Taasiseseisvumise järel juhtis Talijärv esmalt metsaametit, hiljem sai temast keskkonnaministeeriumi nõunik ja pikka aega figureeris ta metsatööstuse liidu peadirektorina.
    Metsa kasvatatakse kirvega
    Ühes Talijärve ja Onemari tõusuga Eesti keskkonnapoliitika etteotsa on aasta-aastalt kasvanud raiesurve nii era- kui riigimetsades. Juba 2007. aastal, kui Talijärv alles metsatööstuste liidu juht oli, avaldas praegune keskkonnaministeeriumi kantsler muret tõsiasja üle, et RMK ei raiuvat piisavalt metsa. „Metsa kasvatatakse ju eesmärgiga, nagu ka põllumajanduses kasvatatakse sigu eesmärgiga sealt midagi saada. Metsa kasvatakse kirvega,” ütles Talijärv toona Äripäevas.
    Praegu ootab justiitsministeeriumis kinnitamist uus metsaseaduse muudatus, mis jätkab Reformierakonna alustatud raiepoliitikat, seades sel korral erilise löögi alla kuusikud. Küsimus on, kas uus valitsus eesotsas IRLi kuuluva keskkonnaministri Marko Pomerantsiga on valmis praegust metsanduspoliitikat teostavate ametkondade hulgas puhastust läbi viima või mitte. Vastasel juhul jääb ebamääraseks, kas tegelik muutus üldse toimuski.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Eramajade energiatõhususe toetusest: vaid euro elaniku kohta ei peatanud verejooksu
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Poliitikutelt on hädasti vaja pikka plaani Eesti väikeelamu omanike toetamisel majade energiatõhusaks muutmisel. See 1 euro iga Eesti elaniku kohta, mis kevadel Kredexi kaudu välja jagati, kadus ju loetud tundidega, kirjutab Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ringmajanduse valdkonna juht Kadi Kenk.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Eesti Pank: hinnatõusu ohjeldamiseks ei tohiks valitsus kulutusi kasvatada
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.
Eesti Pank leiab, et ajutiselt kiiret hinnatõusu aitaks rahustada see, kui valitsus ei kasvataks lähiaastatel oluliselt kulutuste mahtu.