Margus Paap • 30. jaanuar 2017
Jaga lugu:

Rail Baltic tulgu!

Margus Paap  Foto: Veiko Tõkman

Rail Balticu vastu on häälekas vähemus, kelle ei-argumentide taga on eri huvid. Nende tagapõhja näitab insener Margus Paap.

Ühendus Avalikult Rail Balticust (ARB) hinnangul on Eestil toimiv raudteeühendus Riiaga ka praegu. Pole ju, kui seda ei kasutata. Kaubaveo probleem Tallinna–Valga–Riia trassil on selle ebaefektiivsus. Isegi uute diiselrongidega võib kergete kaupade veol olla suurem energiakulu kui ökonoomse rekaga. Moodsa elektrirongi energiakulu kergete kaupade puhul on autoveost umbes kaks korda väiksem, raskete puhul kuni kümme korda.

Miks ei nähta moodsate elektriveduritega RB eelist maanteetranspordi ees? Kas aktiivsed vastased ei viitsi süveneda võrdlustesse või on see lihtsalt usuküsimus?

Ärihuvi?

Konkureerivad transpordiettevõtjad peaksid küll mõistma RB mõju enda äritegevusele. Ilmselt teevadki seda. Viimasel ajal silma paistnud Karli Lambot on ACE Logisticsi nõukogu esimees ning ka kolmandiku aktsiate omanik. Lambot jõuab palju, ta on seotud ka 101 avaliku elu tegelase kirjaga.

RB vastaste väitel on enamik rahvast selle vastu, kuid minu arusaamist mööda on vastu vaid mõni häälekas grupp lisaks mainitutele. Petitsioon kogus vaid 1321 häält.

RB vastu võitlevad aktiivselt ka Kremli trollid. Ehk loodab Venemaa Baltimaad kunagi tagasi saada ning on huvitatud 1520 mm säilitamisest ja Baltimaade vähemast integreerumisest Euroopa Liiduga. Trollide võitlus näitab vähemalt nende usku RBsse.

On veel arusaamatud huvigrupid, kes eelistavad 1520 mm raudteed Eestis. Ei mõista, kuidas saab Belgia raudteetranspordi korraldamise firma Xrail analüütik Hannes Luts ajada Eestis Euroopa raudteega ühildumise vastast poliitikat.

Looduskaitsjatele on probleemiks Eesti jagamine taradega kaheks pooleks. See kõlab nagu võitlus turvavööde vastu. Lapik põder ei rõõmusta tarade puudumise üle. Võitlema peaks ikka tarade poolt, nõudes olulisi täiendusi. Kuna Tartu maantee ökodukti suurulukid ei kasuta, peaks plaanima selliseid, mis vähendaks lageda välja või kitsa koridori hirmu. Näiteks kilomeetrilaiused ülekäigualad. Raudtee (võimalusel koos Tallinna–Pärnu maanteega) kulgeks selles alas tunnelis või postide otsas, et säilitada vana metsaala.

Poliitiline huvi

Mõned poliitikud eelistavad Tartu trassi, kuna seal on rohkem valijaid kui Pärnus. Imestan, et kohe ei küsitud lätlastelt, kas nemad soovivad ehitada ja hooldada pikemat trassi.

Tartu trassi eelistavad ka tartlased ise. Süüdistades teisi Tartu ääremaastamises soovitakse sama Pärnule. Tartu suurem reisijate arv ei kompenseeriks trassi atraktiivsuse vähenemisest tingitud kaotusi mujalt. Pigem võiks taotleda mugavat ühendust RBga. Tartu–Pärnu raudtee loomine annaks ka Pärnule parema kaalu rahvusvahelise kiirliini peatus jaoks. Reisijate piisaval olemasolul saab vastava vaguni haakida otse RB külge. Ajastatud ettevedu bussidega oleks vähem mugav alternatiiv. Muidugi saaks RBga sidumine toimuda ka Valga kaudu Riias.

Ehitusmaterjalide ülesande lahendamisel tasub kaaluda Ida-Virumaa aheraine jääke, mida anti ära sisuliselt transpordi hinna eest. Ehk sobib see materjal tammi aluskihiks.

Eri laiusega standardite kasutamist ühes riigis peetakse probleemiks. Kohalikud rongid ei saa erineva standardi tõttu teenindada teest veidi kõrval olevaid jaamu. Vältides pööranguid ühisel alal ning jättes eraldamislõigul kiirraudtee sirgeks, oleks liitstandard tehniliselt mõeldav, kuid pole kindel, kas piisavalt turvaline kiirraudtee nõuete jaoks. Leedukate sarnast lõiku igatahes ei aktsepteerita RB osana.

Liitstandardi vajadus on üldse küsitav. 1520 mm ronge ei ole ülearu, Tallinna–Pärnu suunale võib kohalikke liinide jaoks hankida vabalt 1435 mm rongid. Erinevalt põhitrassist ei ole keskusest hargnevatel liinidel eri standardid probleemiks.

Et ka narvakad saaksid sujuvalt Kesk-Euroopasse, võiks Narva suunal kaaluda ühel rajal liitstandardit. Peterburist Tallinna käiks 1520 peal, edasiminevad vagunid oleks seadistatavad. Ka Helsingi tunnelis oleks liitstandard mõeldav.

Oleme mures RB hoolduskulude pärast, arvestamata, et transpordi suunamine raudteele vähendab kulutusi maanteede hoolduseks, mõnel juhul hoiab ära ka laiendamise vajaduse. Maanteede hoolduskulusid võtame loomulikuna, nagu ka maantee olemasolu. Keegi ei protesteeri, et Tallinna-Tartu maantee neljarajaliseks ehitamine ei tasu end ära. Maanteeliiklusel on eelis, sest taristu kasutamist üldjuhul ei maksustata. Raudteel soovitakse, et kasutajad maksaksid investeeringu kinni.

Protsessi pidurdamine või Tartu eelistamine võib viia RB läbikukkumiseni. Loodan, et RB projektiga minnakse siiski normaalses tempos edasi.

Vaata autori arvutusi RB kiiruse kohta siit

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum