Nordica jõuab kasumisse 2019

Nordica esimene majandusaasta, mis koosnes erakorraliselt viieteistkümnest kuust, oli täis turbulentsi ning vastutuult, aga kokkuvõttes võime seda hinnata positiivseks alguseks pikemas protsessis. Praegune parim teadmine tulemusest ehk miinus 15 miljonit eurot ei ole kindlasti väike number, aga suuresti on see oma olemuselt pigem ühekordne kulu ja investeering, mitte niivõrd jooksev tulem. Samuti jäid esimesse tegevusaastasse terrorirünnakud sihtkohtades, probleemid rendilennukitega ning nende suurem kulu ja mitmed ühekordsed investeeringud.

Nüüd siis aga küsimus, mis ilmselt paljudel mõttes – kuidas edasi, Nordica? Kuidas jõutakse kahekohaliselt kahjuminumbrilt kasumisse ja mis eristab Nordicat nii mõnestki tema eelkäijast Baltimaade piirkonnas, kes on pidanud turu väiksusest tulenevate kahjumite pärast oma tegevuse enneaegu lõpetama? Miks peaks Eesti maksumaksja uskuma, et tema 40,7 miljonit eurot ikkagi ka kasumit teenima hakkab ja ettevõte annab oma positiivse panuse majanduse arengusse?

Oleme avalikult lubanud 2017. aasta lõpetada juba oluliselt väiksema kahjumiga, ligikaudu 6 miljoni euro juures, mis peab järgmisel aastal veel poole võrra langema. 2019. aasta eesmärk on juba jõuda jooksvasse kasumisse. Usume lubatusse ikka ning selle aasta esimesed kuud on meie usku pigem suurendanud kui vähendanud hoolimata oluliselt kõrgemast kütusehinnast. Need eesmärgid saavutame ettevõtte kasvu ja ühikukulude vähenemise abiga.

Kõigepealt kasvust – erinevalt traditsioonilisest kommertslennufirmast on meie eesmärk kasvada oma partnertite baasil, mitte võttes ülemäära suuri riske kodumaiste lennumahtude agressiivse suurendamisega. Selle eesmärgi saavutamisel on meid saatnud märkimisväärne edu ja selle aasta lõpuks saab Nordicast ajalooliselt kõige suurem Eestis tegutsenud lennuettevõte 14-15 lennukiga. Järjest rohkem kasvame ja teenime tulu just väljaspool Eestit, kus teenindame rahvusvahelisi suuri lennufirmasid (sh LOT ja SAS) allhanke vormis ja ilma kommertsriski võtmata. Nii et puhtalt lennukite arvu pealt saavutame aasta lõpuks olukorra, kus pea 60% nendega seotud teenustest läheb ekspordiks. See on oluline ja tähendusrikas mõõde Eesti lennunduses, kus rahvuslik lennufirma ei piira ennast koduturu teenindamisega, vaid sihib kasvu ekspordi kaudu. Nordica jaoks on see alles algus ja kui meie sellitööga rahule jäädakse, on võimalused uut ning kasumlikku äri leida veelgi suuremad.

Iga täiendav lennuk Nordica platvormil annab meile võimaluse ka kodubaasis pakutavaid ühendusi arendada. Tänu võimalusele lennukeid efektiivsemalt kasutada kavatseme selle aasta lõpetada juba 19 regulaar- ja hooajalise liiniga Tallinnast, mida on kolm korda rohkem, kui pakub lähim konkurent. Meie areng kajastub otseselt ka Tallinna Lennujaama statistikas – kui aasta esimese kolme kuuga on reisijate maht Tallinnas kasvanud 18%, siis sellest kasvust ligi 60% ehk 42 000 reisijat on lennanud meiega. Kokku kasvas meie Tallinna reisijate arv selles ajavahemikus lausa 67%, ületades ka aasta alguse ootusi.

Teiselt poolt tähendab mahu kasv meile positiivset kuluefekti ühikukulude pideva vähenemise kaudu. Nii näiteks annab üleminek kuuelt lennukilt 15-le peaaegu miljon eurot kokkuhoidu puhtalt üldkulude baasilt (mis jagunevad kõikide lennukite vahel), millele lisandub veel täiendav efekt lepinguliste mastaabiefektide näol. Loomulikult see efekt väheneb võrdlusbaasi kasvades, aga on üks oluline element ja kriitiline faktor meie kasumisse jõudmisel. Samas, mis tahes mahtude kasv annab meile võimaluse täiendava kuluefektiivsuse saavutamiseks olukorras, kus tekib võimalus seni väljastpoolt hangitud teenuste asendamiseks omaenda võimekusega. Nii näiteks oleme juba üle läinud treeningteenuse sisseostmiselt oma treeningorganisatiooni baasil vajaduse katmisele, andes meile lisaks kulude kokkuhoiule täiendavat paindlikkust. Mida suurem on organisatsioon, seda rohkem on võimalusi kulusid optimeerida.

Meie edu võti on üsnagi lihtne – majandusliku positiivse tulemi saavutamiseks peab Nordica kasvama ja seda piisavalt kiiresti. Samas oleme selle eesmärgi täitmise vahendiks valinud Euroopa lennunduses ebatraditsioonilise, teenuste ekspordil baseeruva tee, tuginedes suures osas küpsema USA lennundusturu kogemusele. Kuigi praegu on veel vara valitud ärimudeli õigsuses kaugemaleulatuvaid järeldusi teha, oleme esimeste tulemuste valguses Eesti kommertslennunduse tuleviku osas optimistlikud. Kõigest hoolimata poleks meie eesmärgid saavutatavad ilma meie klientide usu ja usalduseta – oma esimesel tegevusaastal oleme pidanud ennast pahatihti tõestama rohkem kui ühe korra. Ainult tänu meile antud (täiendavatele) võimalusele saame julgemini tulevikku vaadata, teades, et klientide rahulolu jääb selle  kõige olulisimaks komponendiks.