Tulge meile! Aga tehinguid tehke mujal

Eesti ja Soome ettevõtja käisid Silicon Valleys investoreid otsimas. Ühele investorile meeldisid mõlemad ideed, kuid ta otsustas osta esialgu 50 000 dollari eest väikese osaluse ainult ühes ühingus. Eestlane rõõmustas ja kinnitas, et investeering tasub just Eestisse teha, sest Eesti on e-riik, kuhu investorid on väga oodatud. Tehingu vormistamiseks tuleb investoril leida üksnes 4-5 päeva, et Eestisse lennata, kus notar saaks ostu-müügi lepingut investorile pool tundi ette lugeda. Rahaline kulu ainult 150 eurot notaritasu ja muidugi 10 000 dollarit reisikulu. Soomlane pidi kurvalt tunnistama, et e-riik Soome küll ei ole, aga müügitehingu võib kohe kohapeal poole tunniga ära teha. Rahaline kulu 800 dollarit vara ülekandemaksu, mida osaluse edasimüügi korral ei pea uuesti tasuma, kui ostjaks mõni teine mitteresident. Ilmselt ei pea kaua mõtlema, kumb ettevõtja omale uue investori sai.

Loobume osaühingu osade võõrandamisel notariseerimise nõudest, et välismaalased saaksid tehinguid teha Eestisse kohale tulemata.

Notarite Koja esimees Tarvo Puri kirjutas 31. augusti Äripäeva arvamusküljel, et osaühingute osa müügilepingute puhul ei saa loobuda notariseerimise nõudest järgnevatel põhjustel: üheksakümnendad näitasid, et eestlased on vähem ausad kui teised põhjamaalased, teistes riikides on bürokraatia lihtsalt mujal, Eestis on kohapeal võimalik notariaalseid tehinguid teha suhteliselt kiiresti ja kunagi tulevikus võib saatkondadesse tekkida võimalus videosildu luua. Kahjuks ei ole esitatud argumendid veenvad ning pakutud lahendus ei lahenda tegelikku probleemi. Keskendume notariseerimise protsessi lihtsuse ja kiiruse ning teiste riikide bürokraatia argumentidele, jättes eestlaste (eba)aususe küsimuse igaühe enda otsustada.

Kaks päeva ja 50 eurot?

Peatumata pikemalt notaritasudel, mis investeeringu suurusest sõltuvalt võivad erinevalt Tarvo Puri toodud 50-eurosest näitest ulatuda ka tuhandetesse eurodesse, oleme nõus, et ostu-müügi tehinguks valmistumisega ei kaasne enam üheksakümnendate stiilis dokumentide tagaajamist. Samuti on notaribüroosid rohkem kui küll ning notaris saab tehingu tehtud paari päevaga. See kõik on aga asjakohane üksnes siis, kui räägime Eestis asuvatest tehingu osapooltest. Mitte see ei olnud aga probleem, millele me tähelepanu juhtisime.

Räägime hoopis sellest, kuidas praeguses olukorras, kus välismaised isikud ei saa Eestis pangakontosid avada, õnnestuks meie ettevõtjatel siiski saada rahvusvahelisi investeeringuid või kuidas saaksid rahvusvahelised ettevõtjad Eestis paikneda. Singapuris, San Franciscos, Londonis või isegi kodulähedases Stockholmis asuvale investorile tähendab Eestisse notarisse tulemine mitmepäevast ettevõtmist, millele eelneb dokumentide kogumine ja notariseerimine koduriigis, ja seda kõike olukorras, kus selsamal investoril pole puudust oluliselt lihtsamatest alternatiividest. Arvestades Eesti saatkonnavõrgustiku hõredust, ei aitaks ka videosild.

Teeks lihtsaks nagu Soomes

Soomes ei ole osaluste ostmise, müügi ega uute osaluste väljaandmise juures kusagil sellist bürokraatiat näha kui Eestis. Kuigi e-riiki ei ole, õnnestuvad seal kõik eelnimetatud toimingud kiiremini, odavamalt ja paindlikumalt. Samas ei saa Soomet kindlasti pidada pahalaste paradiisiks ning samuti ei ole seal täheldatud, et lihtsus oleks ebakindlust toonud.

Ekslik oleks ka arvata, nagu oleks Soome siin ainus omalaadne maa. Vaadates üksnes meie lähiregiooni ja olulisemaid kaubanduspartnereid, ei ole ühingute osaluste müügil notariseerimise nõuet ega väärtpaberikontot vaja Rootsis, Taanis, Norras, Leedus, Inglismaal, Iirimaal ega Ameerika Ühendriikides. Lätis on notarit vaja vaid osanike nimekirja registreerimiseks, kuid müügitehing on lihtkirjalik. Nendes riikides ei esine lihtsas ühingu osaluse võõrandamises ka muud märkimisväärset bürokraatiat.

Samuti ei peaks unustama, et tegelikult on ka Eestis vähemalt viimased kümme aastat peaaegu kõik vähegi suuremad tehingud osaühingute osadega ja muidugi kõik tehingud aktsiatega toimunud lihtkirjalike lepingutega väärtpaberiülekannete kaudu. Ja see praegu kehtiv regulatsioon võikski muidu paika jääda, kui poleks tekkinud uut probleemi, et välismaalased ei saa pahatihti pangakontosid avada ega seega teha ka väärtpaberiülekandeid.  

Eesti praegune sõnum maailmale on kahjuks vastuoluline. Ühest küljest kutsume välismaalasi siia ettevõtteid looma ja nendesse investeerima. Kui nad on siia aga kohale jõudnud, peame neile tunnistama, et elementaarseid tehinguid osade ja aktsiatega oleks lihtsam teha Soomes või Lätis.

Autor: Paul Künnap ja Kai Vainola