Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EstateGuru – kas kanaarilinnu hukk?

    Kristi SaareFoto: Andras Kralla

    EstateGuru laenupankrot ei tähenda veel ühisrahastuse lõpu algust, igasugune investeerimine on risk ja sellega tuleb arvestada, leiab investor Kristi Saare.

    Ühisrahastuse kajastus meedias on olnud eri põhjustel märkimisväärselt emotsionaalne. Traditsiooniline äri- ja investeerimismaailm ei ole just väga vastutulelik uute instrumentide turule tulekule ning selline skepsis on kohati ka erinevate skeemide tärkamiskiirust vaadates mõistetav. Samas nõuab ühisrahastusinvesteeringute kajastamine ka valdkonda süvenemist, millega ei ole hetkel just väga paljud sõnavõtjad hiilanud.
    Iga investeeringu puhul peaks investor tegema ära oma kohustusliku taustauuringu. Kuna ühisrahastuse näol on tegemist pigem väikeinvestoritele kättesaadava ja atraktiivse investeeringuga, on aga meedias hakatud investoreid aktiivselt “kaitsma” täites leheveerud hirmujuttudega, et käimas on pauk ja pankrotid on tulemas.
    See kõik tunduks natukene vähem kummaline, kui ei oleks ilmselge fakt, et pankrotid on ühisrahastusmaailmas sama paratamatud nagu mujal valdkondades ja investorid on nende tulekuga ka arvestanud. Täpselt niisamuti nagu ei saa ära makstud 100% tarbimislaenudest, täiuslikku laenuportfelli pole ühelgi pangal ning vastu taevast on lennanud kinnisvaraarendusi aastate jooksul mitmeid, on selge ka see, et ühisrahastusel ei ole võimalik reaalsusest mööda hiilida ja ebaõnnestumised on paratamatud.
    Millegipärast nähakse aga EstateGuru pankrotistunud laenus kanaarilindu kaevanduses, mille rõõmsa laulu lõpp justkui annab märku sellest, et nüüdsest hakkabki pankrotte tulema ja see justkui peaks investorid ära hirmutama. Kogu selle taeva alla kukkumise paanika taustal tundub, et paljudel trummilööjatel on ununenud investeerimise põhitõed.
    Nimelt, investeeringute pakutav tootlus on seotud nende riskidega. Ehk teistpidi sõnastatult, kui mitte ükski ühisrahastusprojekt ei pankrotistuks, siis oleks alust kahtlustamiseks. Kui oleks leitud rahapuu, kust ainult õnnestunud arendused ja kinnisvaralaenud läbi käivad, siis tuleks ühisrahastusportaalide tiime kiita nende kristallkuulide töö eest ja iga viimane vaba sent tuleks riskivaba tootluse nimel mängu panna.
    Praktikas on ikkagi enamikule investoritest jõudnud kohale, et neile makstav protsent on kõrgem hoiuseintressist just seetõttu, et iga ühisrahastusprojektiga käib kaasas risk, et projekt ebaõnnestub. See risk käiks projektidega kaasas ka siis kui neid oleks rahastanud pank või mõni suurema portfelliga erainvestor. Ühisrahastuse kaudu raha kaasamine teeb lihtsalt ettevõtmised rohkem nähtavamaks kui enne.
    Muidugi on mõistlik alati iga ebaõnnestumise puhul arutleda selle üle, kas riskihindamine on olnud piisavalt adekvaatne ja kas oodatava tulu, tootlikkuse ja riski suhe on omavahel paigas. See annaks ühisrahastusele kui valdkonnale sisulist väärtust juurde, sest mitmed portaalid on piisavalt uued ja nende riskimudelid on veel arenduses.
    Ühe pankroti põhjal saab teha aga ainult ühe järelduse – valdkond on piisavalt kaua lõpuks tegutsenud, et loogilised arengud ka ebaõnnestumiste realiseerumise näol on kätte jõudnud. Nüüd saavad investorid päriselt hakata jooksvat statistikat ebaõnnestumiste kohta tegema ja üle hinnata kas nende ennustatud riskid ja päris reaalsus vastavad üksteisele.
    Parafraseerides – kuuldused valdkonna surmast on liialdatud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Rootsi suhtekorraldaja ostis osaluse Andreas Kaju ja Ott Lumi büroos
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.

Olulisemad lood

Puutööstus Kehras võitleb ellujäämise nimel Võlgades firmad jõuavad järjest pankrotihalduri kätte
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.