Aasta ärimees uuenduskuurile

Traditsioonide kohaselt nähakse meestele ja naistele ette teatud kultuurilised ootused ja soole iseloomulikuks peetavad rollid. Samas on käes aeg, kus barjääre ja stereotüüpe purustatakse järjepidavalt igas valdkonnas. Meestel ja naistel peaksid olema võrdsed võimalused igal elualal.

Kuigi eestikeelsed ametinimetused on teadupärast soo poolest neutraalsed, peab siiski tõdema, et sellised ametinimetused nagu põllumees, müügimees, postimees, turvamees, pillimees, riigikogu esimees, kojamees, torumees jne. manavad esimese asjana silmade ette pigem mehe kui naise, kuigi nendes ametis võib vabalt leida (ja leiabki) palju naisi.

Aasta ärimehe konkursi nimi viitab justkui meessoost esindajale ja raske on ette kujutada, et ärinaised on selles tõepoolest arvesse võetud. Seda enam, et ühtegi naissoost nominenti hulgas ei leidu.

Ma mõistan, et tegu on pikaajalise traditsiooniga – Äripäeva peadirektor Igor Rõtov sõnul on Äripäev juba 25 aastat on ärimehe valimisi korraldatud. Ent kui traditsioonid pika aja jooksul ei muutu, siis tekib stagnatsioon. Ajaga kaasaskäimine ning kohanemine muutuva keskkonnaga on ju teatavasti a ärimaailmas üheks tähtsaks edu komponendiks.

Selles valguses ei tundu konkursi ümbernimetamine aasta ettevõtja, aasta äriisiku vms konkursiks mulle ulmelisena. Sest äri teevad nii mehed kui ka naised.