Artikkel
  • Jaga lugu:

    Teekasutustasule eelnes mitu aastat tööd

    Lauri KünnapuuFoto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

    Teekasutustasu kehtestamine veokitele otsustati juba 2016. aasta alguses, sarnane süsteem kehtib ka Lätis ja Leedus, kirjutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu.

    Teekasutustasude välja töötamisele eelnes juba 2015. aastal riigikantselei tellimusel koostatud uuring "Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis". Uuringus analüüsiti maanteetranspordis kasutatavaid erinevaid maksustamislahendusi ning pakuti välja Eestis rakendamiseks ja meie majandusoludesse kõige paremini sobivamad lahendused. Selle uuringu tulemusi tutvustati 2016. aasta veebruaris ning valitsuskabinet otsustas edasi minna just sellise veoautode teekasutustasu süsteemiga, mille sarnast rakendavad Läti ja Leedu – ajapõhine teekasutustasu veoautodele. Lisaks Eestis registreeritud veoautodele peavad teekasutustasu maksma ka välismaal registreeritud veoautod.
    Veoautode teekasutustasu seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja ligikaudu 20-le valitsusvälisele partnerile ettepanekute esitamiseks 2016. aasta detsembris, ehk aasta tagasi. Seega ei vasta kuidagi tõele väide, et tegemist on kabinetivaikuses ja kiirustades sündinud otsusega.
    Mis puutub tasumislahenduste mugavusse, siis teekasutustasu tasumise lahenduse koostamiseks intervjueeris maanteeamet ettevõtjaid ja nende katuseorganisatsioonide. Teekasutustasu tasumiseks on loodud veebileht teetasu.ee, samuti saab seda tasuda maanteeameti teenindusbüroodes, Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide kassades, ning maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes. Tasumise kohti lisandub jooksvalt ning need kajastuvad samuti teekasutustasu portaalis teetasu.ee. Selle aasta jooksul jätkab maanteeamet ettevõtjatele erinevate võimaluste loomisega, mis teeksid teekasutustasu tasumise võimalikult mugavaks. Kindlasti ei saa öelda, et see praegu oleks ebamugav või koormav.
    Teekasutustasust laekub riigieelarvesse arvestuslikult ligi 17 miljonit eurot aastas, mis suunatakse transporditaristu hoiuks. See on transporditaristule vajalik eelarvekate, kuna diislikütuse aktsiisitõusu ära jätmisega jäi eelarvesse lisandumata ka 36 miljonit eurot sealt plaanitud tulu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Analüütik: „Vali mind, vali minu maksud!“ – palun, ärge tehke!
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Kui erakonnad panevad riigikogu valimispeo püsti debatiga, millised maksud peaksid tõusma, ootab majandust vältimatu allakäiguspiraal, hoiatab majandusanalüütik Peeter Tammistu.
Ryanairi juht: odavlendude aeg on möödas
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Ettevõtte tegevjuht Michael O'Leary ütles BBC vahendusel, et 10eurose pileti ajastu on möödas ja keskmine piletihind tõuseb Ryanairil tema sõnul järgmise viie aasta jooksul 50 euroni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lahkub Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina koostööformaadist
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Eesti otsustas edaspidi mitte osaleda Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina ehk 16+1 koostööformaadis, kirjutab välisministeerium pressiteates.
Rahasadu! Graanul Investi omanikud võtsid kümneid miljoneid dividende "See oli osa tehingust"
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.
Graanul Invest maksis läinud aastal dividendideks 45 miljonit eurot, kopsakas omanikutulu on Eesti ettevõtluses läbi aegade üks heldemaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.