Eesti ja Läti majanduse piduriks saab kahanev rahvastik
Nii Eestil kui ka Lätil seisavad ees taasiseseisvusaja raskeimad aastad – kuidas tagada rahvastikupoliitika järjepidevus ning üritada viia iive tõusule, kirjutab Eesti Kaubanduskoja juht Lätis Hele Lõhmus.
Ilma nende oluliste komponentideta ei ole võimalik tekitada majanduskasvu ega arendada ettevõtlust. See mõjutab omakorda kõigi riikidevaheliste koostööprojektide saatust – ideid on, aga kellega või kellele neid teostada? Paarile-kolmele huvilisele, kes näiteks maakondlikus tõmbekeskuses rahvamajja on kogunenud?
Usun, et Eesti ja Läti senisele ettevõtlusalasele koostööle võib anda positiivse hinde. Piiriülese koostöö raames algatatakse ja töötatakse mitmete väikeettevõtlust edendavate projektidega väga erinevates valdkondades, alates turismist ja lõpetades põllumajandussaaduste töötlemisega. Kahjuks on saavutatuga kursis Eesti ja Läti mõistes vaid väike ring huvilisi ettevõtlusorganisatsioonides ja maakondlikes arenduskeskustes.
Napib kliente ja töötajaid
Aeg tiksub halastamatult meie väike- ja keskmiste ettevõtjate jaoks nii suurtes kui ka väikestes linnades, Eestis ja Lätis. Kes ostavad need puust suveniirid või käsitsi villitud siidri, moosid ja mahlad? Kes koristavad nendes hulgaliselt avatud hotellides külalistetoad? Hinnad tõusevad, sest me ootame suuremat töötasu. Hinnatõus on paratamatu, sest meil on ostjaid vähe. Mõlemas riigis on rahvastiku sisserändepoliitika keeruline, poliitiline ja kirgi küttev küsimus.
Senikaua, kui me ei jõua isekeskis kokkuleppele, kui palju, millisest riigist ja millise taustaga inimesi me soovime siin näha meie ettevõtete jaoks töötamas, tuleb meil endil väga kõvasti pingutada, et riikide majanduspoliitilisi ootusi täita.
Lõuna-Eesti ettevõtjatele on alati perspektiivikas olnud Riia piirkond. Püüdlikult, kvaliteetselt ja südamega tehtud asju saadab alati edu, ükskõik millisest rahvusest on inimene, kes selle ostab.
Lätlased omakorda on aru saanud, et iga klient kahaneva rahvastikuga riigis on oluline, ja kiikavad lõpuks ka Eesti poole. Kui vanasti võis ettevõtjatega suheldes kohata suhtumist, et väiksemale turule ei ole mõtet minna, siis nüüd hinnatakse oma laienemisplaane ringi ja seda eriti nišitoodete osas.
Võti on koostöös
Meil on hulk sidusorganisatsioone, kes viivad erinevate tegevustega kokku Läti ja Eesti oskusteabe, spetsialistid ja ettevõtjad, et lahendada „sajandi küsimust“ – mis saab meist põlisrahvustena edasi.
Nendel kohtumistel on läbiv teema olnud infovahetus – õppimine ja teadmine, mida ja millised tooteid ning teenuseid mõlemas riigis arendatakse.
Riikide, ettevõtete ja organisatsioonide koostööst saab tõusta kasu üksnes siis, kui tegevuse tulemust ja mõju ka väärtustatakse, hinnatakse ja see realiseeritakse. Siin on meil nii Eestis kui Lätis õnneks veel palju ära teha.