Jaanus Laugus • 23. jaanuar • 3 min
Jaga lugu:

Kortereid müüakse otse paberilt

Jaanus Laugus
Jaanus Laugus  Foto: Eiko Kink

Tallinna ja Harjumaa elukondliku kinnisvara turg on alanud aastal optimistlik ja stabiilne. Jätkub kerge, pigem kosmeetiline hinnatõus, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimees Jaanus Laugus.

Tallinnas ja Harjumaal on ostjate silmis eelistatud uusarendused. Tallinnas lähevad korterid kohati „paberilt“ ning mõnetine osturalli jätkub.  See on pannud arendajad hindu üle vaatama ning neid ka tõstma. Kesklinnas, Kalamajas ja Kadriorus on hinnad tõusnud tasemele, millelt edaspidist kasvu pigem ei eeldaks.

Kesklinna piirkonnas on eelistatud väiksemad, kuni kahetoalised korterid. Nende hinnad võivad siiski veel tõusta, sest paljud neist ostetakse investeerimiskorterina väljaüürimiseks. Suuremad, üle 300 000 euro maksvad korterid on raskesti realiseeritavad ning võivad seisma jääda. Lisaks korteri ja arendatud hoone ilule aitavad kaasa ka soodne asukoht ja kaunid vaated.

Tallinna äärelinnas on uusarenduste korterid nõutud kaup ning ilmselt tõuseb nende hind veelgi. Eelistatud on kas kõrghooned, kus avaneb suurepärane vaade, või siis väiksemad kortermajad roheluse rüpes.

Uusarenduste müük väljaspool Tallinna Harjumaal on keerukam. Siin soovib ostja vara valminuna näha ning seda tunnetada. Alles seejärel tehakse otsus. Siiski on oodata uusi arendusi nii Viimsis, Tabasalus, Rae vallas, Sakus, Sauel kui ka Keilas. Nende kvaliteet on võrreldes varasema ajaga märkimisväärselt paranenud. Hooned on üldpildis kvaliteetsed ja laheda disainiga. Järelturukorterite müügiaeg on pikenenud ning siin hinnatõusu ei paista. Suuremate korterite hind võib ka allapoole tulla.

Pangad võivad turgu mõjutada

Kinnisvaraturgu võib aktiivsemaks muuta uute pankade aktiivne sekkumine laenuturule. Eelkõige Coop Panga ja LHV tulek lisaks vanadele turuosalistele hakkab tunda andma. See on toonud konkurentsi, mistõttu laenuvõimelistel elamispinna ostjatel on võimalus laenu saamiseks avardunud.

Siiski on pangad väga tähelepanelikud laenu andmisel nii kliendi kui ka vara suhtes, mida omandada plaanitakse. Samahästi kui võimatu on saada eluasemelaenu kinnisvarale, mille sihtotstarve pole elamumaa.

Pangad eelistavad Tallinnas ja Viimsis paiknevaid varasid, kus laenu väljastamine on hoogsaim. Mujal Harjumaal tunnetavad maaklerid teatud raskusi. Ostuhuviliste võimekust ja varade vastavust laenuandja vajadustele uuritakse põhjalikult ja pikemalt.

Üüriturul läheb põnevaks

Tallinna elukondlikul turul on aktuaalne mitme üürimaja rajamine. Ilmselt on põhjus selles, et kapitalile on aina raskem mõistlikku investeeringukohta leida ning üürimajad on seni täitmata nišš. Jääme põnevusega ootama, kuidas üürimajad käivituvad ning millist mõju avaldavad need üüri hinnale.

Üüripindade järele on Tallinnas huvi suur. IT-sektori ettevõtted vajavad välistöötajate majutamiseks pidevalt üürikortereid. Lisaks muidugi üliõpilased ning mujalt Eestist Tallinna tööle kolinud inimesed, kes traditsiooniliselt alustavad ikka üüripinnalt.

Jätkame optimistlikult

Üldine elukondliku kinnisvara foon on optimistlik. Keskmine mediaanhind tõuseb Tallinnas uusarenduste puhul aastaga 5–8%, järelturu korteritel 5%.

Arenduste pankrotte me Tallinnas ja Harjumaal ei näe, sest need müüvad stabiilselt ning kõrgemat hinda küsivad arendajad on arvestanud ka pikema müügiajaga.

Tulumaksuvaba miinimumi tõus olulist hoogu laenuturule ning ostmiseks ei anna. Pigem võib hoogu anda krediidiasutuste tihenev konkurents. Näiteks laenutähtaja pikenemise näol.

Osav turundus ja virtuaalne kuvand on aina olulisemad müügiargumendid, kuna projekte müüakse algfaasis ju ikka „paberilt“. Turundus on sektor, kus tehnoloogilised lahendused arenevad kiirelt ning nende julgemad katsetajad saavad eelise.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt