Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Jaak Laineste
- 23. aprill 2018 kell 3:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.E-riik tuleb erakätesse anda
Jaak LainesteFoto: Andras KrallaE-riigi infosüsteemid võiks viia erasektorisse, osa ettevõttest võiks olla börsil, pakub välja IT-ettevõtja Jaak Laineste.
Tarkvara loomine keerukatele infosüsteemidele ongi väga keerukas ja kallis tegevus. Seda võib võrrelda pilvelõhkuja ehitusega, kus iga tellis tuleb käsitsi eraldi välja tahuda ja teha seda veatult – vähimgi kõrvalekalle mis tahes detailis võib viia kogu hoone kokkukukkumiseni. Iga detaili tuleb eraldi disainida, teistega kokku sobitada, üle kontrollida ja siduda – olukorras, kus ehitise kasutajal (kliendil) on sageli ainult ebamäärane info selle kohta, mida seal täpselt tegema hakatakse ja kuidas kasutada plaanitakse.Inimeste käitumist ongi võimatu ennustada, seega on tavalised ka väiksemad ja suuremad ümbertegemised, kui selgub, et hästi mõeldud asjas on mingi loogika viltu läinud. Iga päev lahendatakse uusi unikaalseid probleeme, sest kõike, mis ei ole unikaalne, oskab tarkvaraarendaja niikuinii töö käigus ära automatiseerida; üle jääbki vaid ebastandardne töö. Nii päev-päevalt need miljonid kogunevadki. Kas neid siin Eestis läheb kümneid, sadu või tuhandeid, ei ole mina pädev ütlema, aga mõne küsimuse võiks siiski õhku visata.Kas meil on sellist e-riiki vaja?Kas tahame olla oma lahendustega esimeste hulgas maailmas ehk siis need “rumalad”, kes kõik vead ära teevad, või järgijad, kes õpivad teiste vigadest ja võtavad kasutusele järeleproovitud lahendused? Kui ütleme, et tahame olla esirinnas, siis tuleb meil tõepoolest luua palju uusi unikaalseid asju, mida valmiskujul kelleltki võtta pole, ja tuleb võtta riske ja teha suuri investeeringuid.Tarkvara loomisel on veel huvitav omapära: eriti pole vahet, kas seda teha väikeses või keskmises mastaabis – kas teha Eesti või Soome jaoks, arenduse kulu suurusjärk tuleb sarnane. Seega kasutaja kohta on meie tarkvaraarenduse kulud sama lahenduse korral võrreldes näiteks Poolaga kümneid kordi suuremad. Ja need pole ühekordsed kulud, hooldus ja regulaarne uuendus on samuti vältimatu.Kui oleme otsustanud, et võtame ette selle julge hundi uhke teekonna ja hakkame looma uut tehnoloogiat looma, siis on küsimus: kes peaks maksma need kulud ja võtma riskid – kas riik või saaks siin oma rolli täita erasektor? Praegu on e-riiki arendanud valdavalt meie maksumaksja. Eks tema saab ka otsese kasu – mugavamad digiretseptid jne, aga kas ta on siin ka parim investor? Maksumaksja raha rändab läbi riigi IT-sektori taskutesse, riik saab kasutaja kohta kallilt kätte tulnud lahenduse ja kasutab seda.X-tee kohta on näiteid, et seda tarkvara juurutatakse kuulu järgi ka teistes riikides, kuid pigem on see erand, mis kinnitab reeglit: lahendused väljapoole Eestit ei jõua, mis tähendab, et loodud tehnoloogiad jäävad riigi riiulile – õnneks mitte lihtsalt seisma, vaid ikka nende igapäevast tööd tegema, aga siiski need ei jõua muu kui turundusliku sõnumina teistesse riikidesse, mis aitaks teha neid lahendusi meie endi jaoks tunduvalt odavamaks.Mida võiks teha?Alternatiivne mudel oleks, et riik ei ole ise tarkvarafirma ja tehnoloogia arendaja, vaid tark klient, kes litsentseerib lahendusi teenusena (mitte tarkvara töötundidena) turult. Lühikeses vaates muudab see lahendused tehniliselt kordades kallimaks – universaalse ja rahvusvaheliselt toimiva IT-lahenduse arendus on veel mitu korda kallim kui rätsepatööna tehtav ühekordne projekt.Kui tuua analoog särgitööstusesse, siis meil riik tellib rätsepasärgi kallistelt meistritelt, samas saaks osta valmissärke kordades odavamalt vabrikust. Aga enne seda peab ettevõte investeerima ja ehitama üles särgivabriku, mis teeks kvaliteetseid tooteid suurtes kogustes kogu maailmale. Sealjuures võtab ettevõte riski, kas tema särke üldse ostetakse piisavalt, samas hea õnne korral saab ta ka oma preemia. Teoorias võiks ka riik olla e-riigi vabriku ülespanija, aga kas riigi roll on ikkagi võtta selliseid riske?Kas ei võiks kaaluda e-riigi infosüsteemid viia põhimõtteliselt ja süstemaatiliselt välja erasektorisse? Nimetame seda näiteks E-Riigi Tarkvara aktsiaseltsiks, mille ülesanne oleks arendada ja pakkuda kvaliteetseid e-riigi teenuseid mitte vaid meie riigile, vaid ka kogu maailmale. Meie riik maksab vaid teenustasu, “ostab poesärke”, ja see firma tagab teenuste kõrge taseme, rahvusvahelise toimimise ja saab sealt mastaabisäästu, sest kalliste tehnoloogiate arenduskulud jagunevad oluliselt suurema turu peale.Seemneks annaks riik sinna vajamineva olemasoleva tehnoloogia ja inimvara, mingi osa ettevõttest oleks avalikult börsil. Kulud siit esialgu ei kahane, pigem tuleb kaasaegse lahenduse loomisesse panustada 100 miljoni asemel 500 miljonit, aga ka võimalikud tulud on kordades suuremad, ning mis peamine – meie maksumaksja saab lahti sellest sunnitud ettevõtjariskist valdkonnas, milles ta eriti palju kompetentsi ei oma. Parafraseerides: riik ei ole tõesti kõige parem valik pommivabrikandi rolliks.- Hetkel kuum
Madis Aben: võimalik, et Eesti majandusel ei lähe siiski nii kehvasti
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
Võib arvata, et mustale statistikale vaatamata läheb Eesti majandusel keerulise aja kohta siiski suhteliselt hästi ning meie pika eduloo alused pole lõplikult kadunud, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben ministeeriumi blogis.
TOP 100
Eesti kõige edukamad ettevõtted
Olulisemad lood
- Uudised
- Marge Ugezene
- 5. detsember kell 11:00
- Uudised
- Koit Brinkmann
- 5. detsember kell 14:00
- Uudised
- Aleksei Šiškin
- Jaroslav Tavgen
- 4. detsember kell 15:00
- Uudised
- Kristjan Kurg
- 29. november kell 6:00
- Uudised
- Kristel Härma
- 1. detsember kell 17:00
- Uudised
- Mari Mets
- 1. detsember kell 10:42
- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 30. november kell 6:00
- Saated
- Igor Rõtov
- 29. november kell 12:27
- TOP
- Pille Ivask
- 28. november kell 15:50
- Uudised
- Janno Riispapp
- 27. november kell 15:55
- Arvamused
- Jane Suu
- 27. november kell 13:15
- SUUR TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:28
- TOP
- Gerli Ramler, Äripäeva kaasautor
- Jane Suu
- Tõnu Tramm
- 27. november kell 14:10
- TOP
- Toomas Kelt, Jane Suu
- 26. november kell 15:26
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:29
- TOP
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 23. november kell 20:30
- Sisuturundus
- LHV
- 23. november kell 6:00
- Uudised
- Stiine Reintam
- Kristjan Kurg
- 16. november kell 15:58
- TOP
- Jane Suu
- Teeli Remmelg
- 18. november kell 4:00
- Uudised
- Rivo Sarapik
- 19. november kell 12:00
- TOP
- Siim Sultson
- Jane Suu
- Ken Rohelaan
- 3. november kell 11:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 21. oktoober kell 12:00
- TOP
- Sigrid Hiis
- 8. oktoober kell 15:10
- TOP
- Indrek Kald
- 29. oktoober kell 4:00
Kui fännad EfTENit, siis see lugu on sulle
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Börsil kaubeldav kinnisvarafond ehk REIT (inglise keeles real estate investment trust) annab hea võimaluse investeerida kinnisvarasse hoopis teistsugustel tingimustel võrreldes tavapärase kinnisvarainvesteeringuga. Iga kinnisvarafond või börsil kaubeldav kinnisvaraettevõte ei ole aga veel REIT.
Reaalajas börsiinfo
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Nädala lood: probleemid uusarendustega levivad nii Tallinnas kui ka Tartus
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Selle nädala olulisemate lugude hulka jõudsid nii uusarenduste probleemid suuremates linnades, börsifirma Elmo Rent konflikt üürileandjaga kui ka mitme tippjuhi vahetus sobimatu koostöö tõttu.
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Sportland suurendas müüki, aga kaotas pea 30% kasumist Palk kasvas üle 15%
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Spordi- ja vaba aja kaupade müügile keskenduv Sportland Grupp suurendas viimasel majandusaastal müügitulu 18 protsenti, aga puhaskasum kahanes ligi 30 protsenti.
Riigikogu võttis vastu järgmise aasta eelarve
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu võttis täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi