Linnaametnik ei ole torumees

Korruptsioonivari on rist ja viletsus igale organisatsioonile. See rikub mainet, vähendab otsuste usaldusväärsust ja heidab varju inimestele, kes ei ole mingil viisil asjaga seotud – ainult seetõttu, et nad töötavad samas organisatsioonis. Negatiivse suhtumise kandumine tervele organisatsioonile on huvitav fenomen, mida kohtame peamiselt nendes valdkondades, kus ühtedel inimestel on võim teiste inimeste üle. Kui üks torumees on meie elamises torud valesti ühendanud, ei usu me, et kõik torumehed on soss-sepad.

Kui üks linnaametnik teeb otsuseid erahuvides, kantakse hoiak, et kõik linnaametnikud on korrumpeerunud, üle tervele linnaaparaadile. Kui esitame pretensiooni torumehe firmale, saadavad nad loodetavasti uue töömehe, kes torud õigesti ühendab. Miks siis avalikku võimu teostavates organisatsioonides ei saa piirduda kehva töö tegija väljavahetamisega?

Põhjus on lihtne. Kui torumehel, kes ei oska torusid õigesti ühendada, on tõenäoliselt puudu kas teadmised, kuidas torud peaksid olema ühendatud, või oskused, kuidas neid õigesti ühendada, siis need puudused on õpitavad ja parandatavad. See on seotud inimese individuaalsete oskustega. Saadame peale uue mehe, kes oskab.

Hoiakuid muuta keeruline

Erahuvides otsuste tegemine avaliku võimu esindaja poolt on kõige tõenäolisemalt seotud hoiakutega. Hoiak on inimese kalduvus hinnata isikute, sündmuste või nähtuste olemust soosival või taunival viisil. Hinnang saab väljenduse reageeringus. Sisuliselt mõjutab hoiak seda, kuidas tegutseme või otsustame. Ehk siis, kui hoiak ameti või positsiooni ärakasutamisse isiklikes huvides on soosiv, tehakse otsuseid, mida üldnimetajana tähistatakse sõnaga korruptsioon. 

Muidugi on võimalik olukord, kus inimene ei teadnud, et väljastpoolt organisatsiooni saadud hüvede vastuvõtmine ja selle eest teenete tegemine ei ole avaliku võimuga inimesele lubatud. See on teadmiste puudus samamoodi, nagu torumehel võivad olla puudulikud teadmised vajalikust vee äravoolukaldest. Aastal 2018 on raske uskuda, et leidub ametnikke, kes ei tea avaliku võimu teostamisega seotud piirangutest. Kui selline teadmine on puudu, on lahenduseks teadmise andmine - teavituskampaaniad, infopäevad, koolitused.

Kui tegemist on hoiakutega, on lugu keerulisem. Inimene omandab hoiakud keskkonnas, tavapäraselt organisatsioonis, kus ta töötab. Ka hoiakuid on võimalik kujundada, kuid nende muutmine võtab palju rohkem aega, kui teadmiste andmine. Hoiakuid ei kanna üks inimene. Ühe inimese vahetumine ei muuda tavaliselt midagi, sest hoiakud tekivad ja arenevad organisatsioonikultuuris. Kultuur aga on väga visalt muutuv.

Vajalik süsteemne tegevus

Viimase aja korruptsioonijuhtumite valguses on Tallinna linnas väidetavalt loomisel korruptsioonivastase võitluse programm. Võitlus ei ole ehk parim organisatsiooniline meede. Korruptsiooniga võitlevad õiguskaitseorganid. Organisatsioonis tagab edu pidev ja süsteemne tegevus.

Kui edukaks programm osutub, sõltub paljudest asjaoludest. Kaht neist tahaks siinkohal rõhutada. Esiteks juhtide pühendumine. Eri uuringud nii Eestis kui teistes riikides, nii avalikus kui erasektoris näitavad, et töötajad peavad kõige olulisemaks eetilise tegutsemise taganttõukajaks juhtide eeskuju. Ega asjata öelda, et kala hakkab mädanema peast. Kui juhid mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes näitavad, et ausalt on oluline, mõjutab see alluvaid. Kui juhid juurutavad süsteeme, mis tuvastavad ja sanktsioneerivad pettuseid, annab see selge signaali käitumise muutmise vajalikkusest.

Tulemus nõuab ressurssi

Teine aspekt on raha. Vana tõde on, et kui tahad teema summutada, kutsu kokku töögrupp. Kui tahad leida lahendusi ja ellu viia muutuseid, eralda ressursse. Ükski muudatus ei sünni üleöö ega ilma konkreetsete tegevusteta. Nii ei muutu ka hoiakud või käitumismustrid käsu peale. Lihtsalt kõnelemine, et korruptsioon on paha, on sooja õhu võngutamine. 

Korruptsiooni ennetustegevuste väljamõtlemisteks ei ole vaja jalgratast leiutada. Korruptsioon omavalitsuste tasandil ei ole midagi Eesti-spetsiifilist. Alustada võiks tutvumisest selle infoga, mis on olemas ühingu Korruptsioonivaba Eesti, haldusreform.fin.ee ja korruptsioon.ee veebilehel. Euroopa Nõukogu metoodikal väljatöötatud kohaliku omavalitsuse eetika tulemuskaart peaks andma hea lähtekoha kõigile omavalitsustele läbi mõelda korruptsiooniennetuse meetmed ja mehhanismid.