Seninägematut rekordit sihtiv kütuse hind peletab Eesti transpordi

Nii seati eesmärgiks, et naftavarud peavad langema viimase viie aasta keskmisele tasemele, otsus võeti vastu 2016. aasta novembri lõpus ning seejärel hakkasidki varud vähenema ning eelmise aasta suvest on üles liikunud ka nafta hind. OPEC ei arvestanud aga sellega, kärped võivad osutuda plaanitust suuremaks, kuid just nii kujunes ja eesmärk saavutati 170 protsendi ulatuses. Põhjuseks Venezueala majanduse kokkukukkumine ning Iraanile kevadel taaskehtestatud sanktsioonid, mis vähendasid nafta hulka maailmaturul veelgi. Kuna nafta hind kerkis plaanitust kõrgemale, vähendati selle aasta jaanipäeva paiku kärbet 1,8 miljonilt 1 miljonile barrelile.

Nafta hinna pidurdamiseks on käskinud tootmist suurendada ka USA president Donald Trump. Praegu aga kaheldakse tugevalt OPECi ja Venemaa võimekuses tootmist nii palju suurendada, et see kompenseeriks Iraani naftaturult kõrvale jäämise ning Venezuela mõju. Arvestades, et OPEC on juba tootmist suurendanud, siis jääb vaba tootmisressurssi turul vähemaks. Seetõttu süvenevad spekulatsioonid ning riskifondid panustavad nafta hinna edasisele tõusule, aidates seega hinna tõusule topeltefektina kaasa. Nii julgen arvata, et üha suureneva ebamäärasuse tõttu lisandub lähiajal turule suurt volatiilsust ning näeme väga suuri kütuse hinna liikumisi.

Volatiilsust tekitab ka neljapäevane ülemaailmne aktsiaturgude langus, mis tekitas turgudel paanika. Nii langes ka Brenti toornafta hind 86 dollarilt 81,7 dollarini. See tähendab, et lähipäevil peaks tooraine madalam hind jõudma lühiajaliselt ka tanklatesse.

Arvestades aga, et OPEC ei pruugi suuta naftatootmist suurendada, seab see naftaturu pingesse ning seetõttu võib iga naftatootmise häire või varustusraskus automaatselt kütuse hinda taas kergitada. Kindlasti avaldab mõju see, kui Iraani naftaeksport peaks veelgi kahanema. Riskide realiseerumisel ning varude vähenemisel võib naftabarreli hind kerkida veel sel aastal 90 dollarini ja järgmise aasta algul isegi 100 dollarini.

Selliste stsenaariumide kandumisel tanklahinda võib bensiini hind sel aastal jõuda 1,5 euroni liitri kohta ning kui naftabarrel ületab 100 dollari piiri, siis isegi 1,6 ja rohkema euroni liitri kohta. Seejuures on hindade liikumine väga kiire. Arvestada tuleb muidugi ka psühholoogilise piiriga – tänaseks on 1,4 eurone piir ületatud ja kütus kerkinud 1,439 euroni liitri eest. Järgmine psühholoogiline lävi on 1,5 euro juures ning seal võime näha momenti, kus maailmaturu hind kerkib, kuid tanklaketid lükkavad mõnda aega oma marginaalide arvel hinnatõstmist edasi.

Maailmaturuhinna osakaal kütuse hinnas on aga vaid 35–39 protsenti. Kui vaadata käibemaksu, aktsiisi ning kütusefirmadele kehtestatud varumakse, siis maksude osakaal tanklas kajastuvates hindades on üle poole. Siiani on alates 2016. aastast tõstetud bensiiniaktsiisi, tõsi diislikütuse aktsiisi tõus jäi sel aastal ära. Tõenäoliselt hakatakse enne valimisi lubama küll aktiiside langetamist, kuid minu prognoos on, et valimisjärgsetel koalitsioonikõnelustel jõutakse kompromissini, et lubaduste realiseerimise katmiseks jäävad senised määrad jõusse.