• Jaga lugu:

    Riigi abi kasutamine paindlikumaks

    Olulised muudatused riigiabi kohtupraktikas võivad tuua ettevõtjale paindlikumad tingimused, kirjutab advokaadibüroo Cobalt advokaat Mart Blöndal.

    Mart Blöndal
    Paljudele ettevõtjatele on kulude optimeerimiseks või äri arendamiseks oluline saada riigilt toetust. Pikalt on valitsenud arusaam, et enne toetuse taotlemist ning selle saamist ei tohi ettevõtja alustada tegevuse elluviimisega, millele toetust taotleti. Põhjuseks asjaolu, et riigi poolt antaval toetusel peab olema Euroopa Liidu reeglite kohaselt ergutav mõju.
    Kehtiva reeglistiku kohaselt eeldatakse ergutava mõju olemasolu, kui ettevõtja pole enne toetuse saamist tegevusega alustanud (v.a tegevuse esialgsed tasuvusuuringud). Põhjus lihtne – kui ettevõtja viiks investeeringud ellu ka ilma toetuseta, võib eeldada, et tegevuse läbiviimiseks polnud konkreetses olukorras toetust vajagi. Reaalsuses on ettevõtjale iga päev tähtis. Toetuse taotlemine võib osutuda aeganõudvaks ning projekti edukaks elluviimiseks võib ettevõtjal olla tarvilik sõlmida esimesed lepingud juba enne toetuse saamist, lootuses, et taotletud toetus ikka tuleb.
    Varasema ELi kohtupraktika kohaselt on riigiasutuste pädevus ergutava mõju olemasolu väljaselgitamisel piirdunud formaalse hindamisega – on peetud piisavaks tuvastada, kas enne toetuse saamist on sõlmitud investeeringuga seotud siduvaid lepinguid. Nüüd on aga Euroopa Kohtu kohtujurist Melchior Wathelet Tallinna ringkonnakohtu poolt Euroopa Kohtusse eelotsuse saamiseks saadetud kohtuasjas Eesti Pagar AS vs. EAS jõudnud erinevale seisukohale.
    Lepingust taganemise hind
    Kohtujurist selgitas, et riigiasutus peab ergutava mõju hindamisel läbi viima ka sisulise hindamise, uurides, kas toetuse eelselt sõlmitud lepinguid kogumis arvesse võttes on tegemist toetust taotlenud ettevõtja jaoks pöördumatu investeeringuga.
    Hinnata tuleb, kas toetusest ilma jäädes on toetust taotlenud ettevõtjal võimalik lepingust taganeda, ilma et sellega kaasneksid äärmiselt rasked majanduslikud tagajärjed. Kui ettevõtja lepingu lõpetamisel märkimisväärseid kulusid ei kannaks, tuleks järeldada, et ettevõtja ei ole tegevusega alustanud ja tegemist polnud pöördumatu investeeringuga. Kohtujuristi ettepanekul ei ole tegemist pöördumatu investeeringuga, kui leping jõustub üksnes siis, kui abi saamiseks esitatud taotlus rahuldatakse või kui lepingust vabanemise kulud on projekti kogu kulu arvestades minimaalsed.
    Kohtujuristi ettepanek ei ole siiski Euroopa Kohtule siduv ning lõpliku selguse saamiseks tuleb ära oodata Euroopa Kohtu otsus. Siiski viitab selline lähenemine ettevõtjate jaoks paindlikuma lähenemise võimalikkusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.