• OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,83%39 180,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,85
  • OMX Baltic−0,15%274,96
  • OMX Riga0,35%886,25
  • OMX Tallinn−0,54%1 744,72
  • OMX Vilnius−0,1%1 041,84
  • S&P 500−0,76%5 815,26
  • DOW 30−0,75%42 740,42
  • Nasdaq −1,01%18 315,59
  • FTSE 100−0,52%8 249,28
  • Nikkei 225−1,83%39 180,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,85
  • 07.01.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teeme koostöös kutsehariduse tugevamaks

Eestis on eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal 29%. Kui me tööandjatena ei näe selles probleemi, oleme pimedad või ei oska tervikut näha, arvab tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.
Toomas Tamsar.
  • Toomas Tamsar.
Eesti haridussüsteemis tuleb enam arvestada tööturu vajadusi, selleks peavad aga ka tööandjad ise aktiivselt osalema tööturu ja hariduse kokku sobitamises ja praktilise õppe pakkumises. Selle kohta, kuidas tööandjad ja haridusasutused koostööd teevad, praktikakohti pakuvad ja töökohapõhist õpet korraldavad, on tegelikult häid näiteid, kasvõi turvaettevõtete ja Tartu Kutsehariduskeskuse koostöö turvatehnikute koolitamiseks töökohapõhises õppes.
Töökohapõhise ehk õpipoisiõppe loomiseks ja praktikasüsteemi arendamiseks on Eestis tehtud palju, kuid muutused ei tule kergelt. Peamine kitsaskoht on selles, et osaliste motivatsioon pole selge – mida peab noor inimene oskama, et koheselt tööprotsessi sulanduda? Kas tööandja suudab teda piisavalt rakendada? Kas koolid on valmis aktsepteerima pikki ja ühe ettevõttega siduvaid praktikaid?
Töökohapõhisel õppel ja praktikal on väga suur osa vajalike oskustega töötajate koolitamises. Vastasel juhul ei saagi orav rattast välja - inimest ei võeta tööle, sest tal pole kogemusi ja kogemusi ta ei saa, sest teda ei võeta tööle.
Näiteks Taanis on mudel, kus kutseõppija õppeaeg jaguneb koolipõhiseks ja töökohapõhiseks ning esimesel koolipõhisel osal õpipoisiõppest saavad õppijad toetust riigilt.
Toodame kutseta noori
Juba põhikoolis oleks vajalik tutvustada tänapäeva maailma vajadusi ja nõudlust. Mida peab tegema, et inseneriks saada? Missugused (käsitöö)oskused on kõrgelt hinnatud ja ka tasustatud?
Meie Elukestva Õppe Strateegias on võetud eesmärgiks, et põhikoolilõpetajad jagunevad juba ülejärgmiseks aastaks kutse- ja üldkeskhariduse vahel 35–65. Praegu valib põhikooli järel kutsehariduse vaid 26 protsenti noortest. Seega toodame jätkuvalt rohkem küll keskharidusega, aga kutseta noori. Peame seda muutma.
Minu tööalane uusaastasoov tööandjatele on: rakendage oma ettevõtetes töökohapõhist õpet sagedamini, pakkuge senisest rohkem sisulisi ja pikaajalisemaid praktikakohti. Esiteks aitab see tulevikuks leida parimaid töötajaid, teiseks annab ettevõtte kuvandile selgelt uuendusmeelse märgi. Ja nii teeme me ka oma kutsehariduse tugevamaks ja populaarsemaks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 14.10.24, 16:40
Ära saa pügada – pangahoiuste intressid erinevad enam kui kaks korda
Eesti eraisikutele suunatud pangahoiuste turu kokkuvõte näitab, et säästuhoiuste osas, kus hoiustaja saab mõne päevaga oma raha ilma intressi kaotamata taas ise kasutusse võtta, erinevad pankade intressipakkumised üle kahe korra - alates Citadele pakutavast 1,5 protsendist aastas kuni Bigbanki pakutava 3,3% protsendini aastas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele