• OMX Baltic0,52%267,26
  • OMX Riga−0,7%869,75
  • OMX Tallinn0,34%1 695,01
  • OMX Vilnius0,01%1 020,97
  • S&P 500−0,96%5 695,94
  • DOW 30−0,94%41 954,24
  • Nasdaq −1,18%17 923,9
  • FTSE 1000,28%8 303,62
  • Nikkei 225−0,86%38 994,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • OMX Baltic0,52%267,26
  • OMX Riga−0,7%869,75
  • OMX Tallinn0,34%1 695,01
  • OMX Vilnius0,01%1 020,97
  • S&P 500−0,96%5 695,94
  • DOW 30−0,94%41 954,24
  • Nasdaq −1,18%17 923,9
  • FTSE 1000,28%8 303,62
  • Nikkei 225−0,86%38 994,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%105,64
  • 28.03.19, 14:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Aktsiisi alandamisel tuleks jaemarginaalid avalikustada

Alkoholiaktsiisi alandamisega peab kaasnema ka jaemarginaalide analüüs ja avalikustamine, sest muidu ei pruugi jaehinnad väiksemaks muutuda ja ostud tehakse ikka Lätist, kirjutab Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing kaubandus-tööstuskoja veebis.
Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
  • Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Foto: Andres Haabu
Normaalne piiriülene kaubandus ei ole probleem, vaid pigem soodustab konkurentsi ja tarbijate ostuvõimalusi. Suuremahuline aktsiisikauba kokkuost teisest riigist aga ei ole normaalne olukord ja sellega ei pea leppima. Piirikaubandust ei saa likvideerida, kuid seda saab vähendada eri tegevustega ja hinnad on siin olulisim tegur.
Kui poliitiliselt otsustatakse Eestis aktsiisimakse alandada, siis peaks sellega kaasnema kaubanduse jaemarginaalide analüüs ja avalikustamine, sest aktsiisid on vaid üks osa hinnakujundusest. Vastasel juhul võime end leida situatsioonist, kus vaatamata maksumäärade alandamisele jaehinnad ei muutu ja ostud tehakse ikkagi Lätist. Väga oluline on jätkata kõigi muude alkoholi liigtarbimist piiravate meetmetega, et odavam jaehind Eestis ei tooks kaasa tarbimise suurenemist, vaid praegu Lätist tehtavad suurostud asendataks tavapärase mõõduka ostuga siseturult.
Eesti Kaubanduskoja tellitud ja konjunktuuriinstituudi korraldatud piirikaubanduse uuringu järgi jäi Lätist alkoholi ostnud inimeste osakaal 2018. aastal samale tasemele kui 2017. aastal – 35 protsenti. Lätist läbisõidul või reisil olles alkoholi ostnute osakaal suurenes 2017. aasta 21 protsendilt 25 protsendini ja spetsiaalselt alkoholi ostma sõitnute osakaal vähenes aastaga 18 protsendilt 14 protsendile.
Inimesed, kes ostsid Lätist alkoholi, soetasid lisaks varasemast märkimisväärselt enam toiduaineid, mootorikütust, rõivaid-jalatseid ja teisi kaupu. Lätist alkoholi ostnu kohta osteti kaupu keskmiselt 648 euro eest aastas, sh alkoholi 329 euro eest. Spetsiaalselt alkoholi ostmas käinud ostavad kaupu keskmiselt 1097 euro eest aastas.
2018. aasta alguses hindasid ettevõtjad, et riigieelarvesse jääb laekumata ca 110 miljonit eurot planeeritud aktsiisitulu.
Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 03.10.24, 11:55
Kontrolli, kas sinu ettevõte kuulub Äripäeva TOPi
Sügistalvine hooaeg on käes ja sellega seoses kuulutame taas välja valdkondade ja maakondade TOP-id, kus tunnustatakse Eesti ettevõtluse tublimaid tegijaid. TOPides osalemine annab ettevõttele võimaluse näidata oma majandustulemuste tugevust ja olla nähtav laiemale publikule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele