Kuhu euroliidu ühtne maksuraha läheks?
Milleks üldse ühtne maksupoliitika? Kas meil on olemas vastus, kuhu see raha läheb? Kuni see pole otsustatud, ei ole mõtet ka senisest suuremat ühist maksukogumist arutada, kirjutab Lauri Hussar (Eesti 200).
Euroopa Parlamendi roll ei peaks suurenema. Lähtume ikkagi sellest, et meil on rahvusriikide Euroopa, mitte liitriik. Enne, kui asuda Euroopa Liidus föderaalseid elemente juurutama, peaks tegelema aluspõhimõtetega. Olulised aluspõhimõtted on vabakaubandus ja inimeste vaba liikumine. Tänase seisuga ei paista Euroopal sisemist jõudu isegi seniste aluspõhimõtete rakendamiseks vajalike reformide elluviimiseks, rääkimata mingist suuremast integratsioonist.
Kõigepealt peaks lõppema rehepapliku mentaliteedi viljelemine, et EL on lihtsalt üks võimalus, kust ainult raha küsida. EL on muutunud juba liiga keerukaks ja raskeks ning üleliia bürokraatlikuks. Eesti võib ühtpidi loota, et võidab rohkemate ühtsete poliitikate tõttu midagi tänu ümberjagamisele. Paratamatu tulemus oleks see, et asjad hakkavad liikuma läbi veelgi keerulisema ja suurema süsteemi. Lisandub veelgi bürokraatiat.
Milleks üldse ühtne maksupoliitika? Kas meil on olemas vastus, kuhu see raha läheb? Kuni see pole otsustatud, ei ole mõtet ka senisest suuremat ühist maksukogumist arutada. Seda enam, et maksukogumise mõttes valitseb ELis äärmiselt ebaühtlane tase. Ühes otsas on Eesti oma e-lahendustega ja teises otsas Kreeka. Kui kõnelda kaudsetest maksudest näiteks keskkonna säästmiseks, siis selleski valdkonnas peaks meeles pidama Eesti eripära. Meie energiajulgeoleku ja sotsiaalmajanduslike mõjude tõttu pole võimalik põlevkivisektoris midagi ennaktempos teha. Liiga järsk muutus tekitaks sotsiaalmajandusliku kaose ja asetaks meid haavatavasse olukorda.
Seega, kõigepealt võiks tegeleda sellega, et ELis oleks seoses algpõhimõtetega vähem regulatsioone. Võtta siseriiklikku protektsionismi vähemaks ja lõpetada see olukord, kus kõik rebivad tekki enda poole.
Kuniks pole teisi meetmeid rakendatud aluspõhimõtete täielikuks rakendamiseks, ei ole mõtet minna maksude kallale. Kui seda tehakse rabistades, siis annab see eurovastastele lisaargumente ühise majandusruumi lõhkumiseks. Pigem tasub liikuda samm sammu haaval nendes asjades, mis on juba ELi baasväärtustena kokku lepitud.
----
Reet Teder, kes esindab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kirjutas Äripäeva arvamusloos („Euroliit ja maksud: suured teevad väikestele ära?“, ÄP 8.05), et Euroopa Liidu otsused maksuliikide ja tulude jaotuse küsimuses peaks olema Euroopa Parlamendi valimiste võtmeteema.
Äripäev esitas Euroopa parlamenti kandideerivatele poliitikutele kaks küsimust. Kas Euroopa Parlamendi roll maksupoliitika kujundamisel peaks suurenema? Kuivõrd võiks või peaks liikmesriikide maksupoliitika olema tulevikus ühtne?