- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
- OMX Baltic0,06%300,2
- OMX Riga−0,03%892,74
- OMX Tallinn0,12%2 071,12
- OMX Vilnius0,13%1 203,99
- S&P 5000,00%6 227,42
- DOW 300,00%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 1000,57%8 824,57
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuhu euroliidu ühtne maksuraha läheks?
Milleks üldse ühtne maksupoliitika? Kas meil on olemas vastus, kuhu see raha läheb? Kuni see pole otsustatud, ei ole mõtet ka senisest suuremat ühist maksukogumist arutada, kirjutab Lauri Hussar (Eesti 200).
Euroopa Parlamendi roll ei peaks suurenema. Lähtume ikkagi sellest, et meil on rahvusriikide Euroopa, mitte liitriik. Enne, kui asuda Euroopa Liidus föderaalseid elemente juurutama, peaks tegelema aluspõhimõtetega. Olulised aluspõhimõtted on vabakaubandus ja inimeste vaba liikumine. Tänase seisuga ei paista Euroopal sisemist jõudu isegi seniste aluspõhimõtete rakendamiseks vajalike reformide elluviimiseks, rääkimata mingist suuremast integratsioonist.
Kõigepealt peaks lõppema rehepapliku mentaliteedi viljelemine, et EL on lihtsalt üks võimalus, kust ainult raha küsida. EL on muutunud juba liiga keerukaks ja raskeks ning üleliia bürokraatlikuks. Eesti võib ühtpidi loota, et võidab rohkemate ühtsete poliitikate tõttu midagi tänu ümberjagamisele. Paratamatu tulemus oleks see, et asjad hakkavad liikuma läbi veelgi keerulisema ja suurema süsteemi. Lisandub veelgi bürokraatiat.
Milleks üldse ühtne maksupoliitika? Kas meil on olemas vastus, kuhu see raha läheb? Kuni see pole otsustatud, ei ole mõtet ka senisest suuremat ühist maksukogumist arutada. Seda enam, et maksukogumise mõttes valitseb ELis äärmiselt ebaühtlane tase. Ühes otsas on Eesti oma e-lahendustega ja teises otsas Kreeka. Kui kõnelda kaudsetest maksudest näiteks keskkonna säästmiseks, siis selleski valdkonnas peaks meeles pidama Eesti eripära. Meie energiajulgeoleku ja sotsiaalmajanduslike mõjude tõttu pole võimalik põlevkivisektoris midagi ennaktempos teha. Liiga järsk muutus tekitaks sotsiaalmajandusliku kaose ja asetaks meid haavatavasse olukorda.
Seega, kõigepealt võiks tegeleda sellega, et ELis oleks seoses algpõhimõtetega vähem regulatsioone. Võtta siseriiklikku protektsionismi vähemaks ja lõpetada see olukord, kus kõik rebivad tekki enda poole.
Kuniks pole teisi meetmeid rakendatud aluspõhimõtete täielikuks rakendamiseks, ei ole mõtet minna maksude kallale. Kui seda tehakse rabistades, siis annab see eurovastastele lisaargumente ühise majandusruumi lõhkumiseks. Pigem tasub liikuda samm sammu haaval nendes asjades, mis on juba ELi baasväärtustena kokku lepitud.
----
Reet Teder, kes esindab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees, kirjutas Äripäeva arvamusloos („Euroliit ja maksud: suured teevad väikestele ära?“, ÄP 8.05), et Euroopa Liidu otsused maksuliikide ja tulude jaotuse küsimuses peaks olema Euroopa Parlamendi valimiste võtmeteema.
Äripäev esitas Euroopa parlamenti kandideerivatele poliitikutele kaks küsimust. Kas Euroopa Parlamendi roll maksupoliitika kujundamisel peaks suurenema? Kuivõrd võiks või peaks liikmesriikide maksupoliitika olema tulevikus ühtne?
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele