• OMX Baltic−0,19%321,24
  • OMX Riga0,84%987,12
  • OMX Tallinn−0,28%2 264,45
  • OMX Vilnius0,03%1 502,16
  • S&P 5000,7%7 676,77
  • DOW 300,28%52 361,58
  • Nasdaq 0,82%26 169,38
  • FTSE 1000,72%10 767,33
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,28
  • OMX Baltic−0,19%321,24
  • OMX Riga0,84%987,12
  • OMX Tallinn−0,28%2 264,45
  • OMX Vilnius0,03%1 502,16
  • S&P 5000,7%7 676,77
  • DOW 300,28%52 361,58
  • Nasdaq 0,82%26 169,38
  • FTSE 1000,72%10 767,33
  • Nikkei 225−0,8%62 189,65
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,28
Mida on toonud esimesed kuud uue kaubanduslepinguga tõusva päikese maaga, küsib välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal.
Jüri Seilenthal.
  • Jüri Seilenthal.
  • Foto: Erakogu
Eesti pressiski kajastus paar kuud tagasi uudis Euroopa Liidu ja Jaapani kaubanduslepingu ehk ametliku nimega majanduspartnerluslepingu (EPA) jõustumisest. Eesti on kaubanduses lahutamatu osa Euroopast ja Jaapan on meie 11. kaubanduspartner väljapool Euroopa Liitu. Üle saja firma ekspordib Jaapanisse ja see eksport toetab Euroopa Komisjoni arvestuste kohaselt pea 2500 töökohta Eestis. Seda juba praegu.
Alustagem üldisemast. EPA nimigi ütleb, et see on laiem kui vaid kaubandust puudutav – näiteks kinnitatakse Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi esimest korda ka kaubandusleppes, nagu ka tööjõu õigusi ja tarbijakaitsereegleid. See võrdsustab turutingimused ka omavahel ja osundab võrdsele partnerlusele. Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul saadavad Euroopa Liit ja Jaapan sellega ka laiema sõnumi avatud ja õiglase kaubanduse toetuseks.
Uus vabakaubandusala hõlmab 635 miljonit globaalses mõttes väga rikast tarbijat ning pea kolmandikku maailmakaubandusest, olles sellega ka süsteemselt oluline de facto kaubandusreeglite kehtestaja ja kinnistaja ajastul, mil senised mitmepoolsed kaubandusreeglid on seatud tõsise kahtluse alla. See toob Jaapani ja Euroopa rahvad üksteisele lähemale kui ei kunagi varem.
Oluline on mõista, et riik ei saa isegi teada, millised Eesti tooted nüüd endale turu leiavad uutes tingimustes – ettevõtjad saavad seda ise avastada ning võtta leppest Jaapaniga maksimum, nagu kaubandusvolinik Malmström soovitab. Kolm kuud on liiga lühike aeg et saada statistilist informatsiooni, kuidas lepe on rakendunud.
Midagi jääb meie majandussuhetes ka tulevikuks: investeeringute kaitse ja vaiete lahendamise üle jätkuvad läbirääkimised lähikuudel.
Eesti panustas läbirääkimiste protsessi käigus Euroopa Liidu liikmena aktiivselt alates mandaadi arutamisest Euroopa Liidu seisukohtade kujunemisse, ning eriti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil, mil läbirääkimised olid otsustavas lõpufaasis. Leping on ka hea näide sellest, kuidas ja mida suudab Euroopa tervikuna palju rohkem saavutada, kui liikmesriigid ükshaaval.
Jaapanisse kehtivate eksporditingimuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.
Jüri Seilenthal on Euroopa Liidu kaubanduspoliitika komitee Eesti täisliige.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele