Jaga lugu:
Arvamused
Ainult tellijale

Kas Jaapan tuli ettevõtjale lähemale?

Mida on toonud esimesed kuud uue kaubanduslepinguga tõusva päikese maaga, küsib välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal.

Jüri Seilenthal.  Foto: Erakogu

Eesti pressiski kajastus paar kuud tagasi uudis Euroopa Liidu ja Jaapani kaubanduslepingu ehk ametliku nimega majanduspartnerluslepingu (EPA) jõustumisest. Eesti on kaubanduses lahutamatu osa Euroopast ja Jaapan on meie 11. kaubanduspartner väljapool Euroopa Liitu. Üle saja firma ekspordib Jaapanisse ja see eksport toetab Euroopa Komisjoni arvestuste kohaselt pea 2500 töökohta Eestis. Seda juba praegu.

Alustagem üldisemast. EPA nimigi ütleb, et see on laiem kui vaid kaubandust puudutav – näiteks kinnitatakse Pariisi kliimaleppega võetud kohustusi esimest korda ka kaubandusleppes, nagu ka tööjõu õigusi ja tarbijakaitsereegleid. See võrdsustab turutingimused ka omavahel ja osundab võrdsele partnerlusele. Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul saadavad Euroopa Liit ja Jaapan sellega ka laiema sõnumi avatud ja õiglase kaubanduse toetuseks.

Uus vabakaubandusala hõlmab 635 miljonit globaalses mõttes väga rikast tarbijat ning pea kolmandikku maailmakaubandusest, olles sellega ka süsteemselt oluline de facto kaubandusreeglite kehtestaja ja kinnistaja ajastul, mil senised mitmepoolsed kaubandusreeglid on seatud tõsise kahtluse alla. See toob Jaapani ja Euroopa rahvad üksteisele lähemale kui ei kunagi varem.

Kitsamalt majanduslikust aspektist toon kõigepealt esile ühtsema reeglistiku – näiteks standardid autodele ühtlustatakse. Edaspidi ei pea kumbki pool tulevikus teise poole autode sobivust oma turule eraldi üle hindama. Sama puudutab ka toiduainete sektorit.

Mida see tähendab ettevõtjale?

Leping tühistas kohe või alandab aastate jooksul tariife 97% kaupadest, mida Euroopa Liit ekspordib. Seega võiks seda kutsuda peaaegu vabakaubanduslepinguks sõna otseses mõttes. Arvestuslikult säästavad Euroopa eksportijad tariifidelt ca miljardi aastas. Eesti osa sellest on 2 miljonit.

Otsene sääst on aga küllap isegi vähemtähtis kui oluliselt laienenud võimalused. Nimelt võivad mõned Eesti tooted, mida me ei oska arvatagi, osutuda nüüd, madalamate või tühistatud tariifide tõttu, Jaapani turul konkurentsivõimelisteks.

Meie eksport seni on olnud ca 70 miljonit eurot aastas ning sellel on potentsiaali mõne aastaga oluliselt kasvada. Mõni aasta tagasi jõustunud Euroopa-Korea lepingu analoogia alusel võib kasv olla isegi poole võrra.

Kaudseid mõjusid võib ilmneda veelgi – näiteks kaovad Euroopa Liidu tollid Jaapani autodele (seni 10%) järgneva 7 aastaga. Nii ongi 1. veebruarist toll 8,8% ning langeb järgnevatel aastatel – sellega peaks Jaapani autod muutuma ka Eestis odavamaks (eeldusel, et müüjad säästu tarbijatele edasi annavad). See teravdab konkurentsi ja võib sundida ka teisi automüüjaid hindu madaldama, mis lõpuks on tarbija huvides.

Tekib ka ligipääs Jaapani riigihangete turule, sh kohalike omavalitsuste ehk 54 suurima linna tasandil. Võib alati küsida, kas meil oleks ettevõtteid, keda see huvitaks. Täna võib-olla ei ole, aga homme juba võib olla, samuti võib olla Eesti ettevõtja allhankepartneriks mõne Euroopa Liidu riigi firmale, kes saab nüüd ligipääsu laiemale turule.

Pidevad kontaktid

Oluline on mõista, et riik ei saa isegi teada, millised Eesti tooted nüüd endale turu leiavad uutes tingimustes – ettevõtjad saavad seda ise avastada ning võtta leppest Jaapaniga maksimum, nagu kaubandusvolinik Malmström soovitab. Kolm kuud on liiga lühike aeg et saada statistilist informatsiooni, kuidas lepe on rakendunud.

Midagi jääb meie majandussuhetes ka tulevikuks: investeeringute kaitse ja vaiete lahendamise üle jätkuvad läbirääkimised lähikuudel.

Eesti panustas läbirääkimiste protsessi käigus Euroopa Liidu liikmena aktiivselt alates mandaadi arutamisest Euroopa Liidu seisukohtade kujunemisse, ning eriti Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodil, mil läbirääkimised olid otsustavas lõpufaasis. Leping on ka hea näide sellest, kuidas ja mida suudab Euroopa tervikuna palju rohkem saavutada, kui liikmesriigid ükshaaval.

Jaapanisse kehtivate eksporditingimuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Jüri Seilenthal on Euroopa Liidu kaubanduspoliitika komitee Eesti täisliige.

Jaga lugu:
Hetkel kuum