Liina Kesküla • 24. mai 2019 kell 3:00
Arvamused
Ainult tellijale

Superkangelaste ajajärk on läbi

Pidevalt uusi väljakutseid otsiva "superkangelasest töötaja“ mudel, mis varem oli eeskujuks, on toonud kaasa liiga palju tööga seotud stressi ja läbipõlemisi ning tänapäeval enam ei päde, kirjutab If Kindlustuse Baltikumi personalidirektor Liina Kesküla.

Liina Kesküla.  Foto: Druvo

Viimased paarkümmend aastat on Eesti ettevõtted läbinud kiire arengutsükli ja hea töötaja eeskujuks on võetud läänemaailma superkangelase kuvand. See on inimene, kes teeb kiiret, sirgjoonelist ja edukat karjääri. Ühiskond tõstab esile neid, kes suhteliselt varajases nooruses on saavutanud juhtiva positsiooni ning edukalt panustanud ettevõtete arengusse. See on midagi, mida näeme filmides ja mida on meile kujutatud ka kui edukuse suurima mõõdupuuna.

Aga kuidas tegelikult asjad on? Millist tööd inimesed teha tahavad? Kas senine kuvand kehtib ka täna?

Soovisime teada saada, mida inimesed ikkagi oma töökohalt ootavad ja mida peetakse töö puhul normaalseks. Viisime selleks läbi Balti riikides uuringu, et teada saada, mida peavad inimesed töö puhul normaalseks ja mida nad tegelikult ootavad. Uuringus, milles osales rohkem kui 1500 inimest, otsisime vastust küsimusele, milline on normaalne juht, normaalne meeskonnatöö, kas tööl peaks olema tähendus ja mida oleks vaja selleks, et inimesed ennast tööl hästi tunneksid.

Tulemused räägivad üsna üheselt, et superkangelaste ajajärk on läbi saanud. Mõistagi on kolmes riigis erinevad tulemused, aga vähemalt Eesti kontekstist on näha, et palk ja kiire karjäär ei ole sugugi töötajatele esmatähtsad.

Eestis tähtsustakse rohkem töökeskkonda

Uurisime inimeste käest, milline on nende arvates üks normaalne töökoht. Suurima erinevusena selgus, et Eestis tähtsustatakse enim töökeskkonda, seda nimetas 38% vastanutest. Järgmise olulise faktorina mainis 34% vastajatest palka, 30% vastajatest aga sõbralikke kolleege. Lätis ja Leedus samas tähtsustatakse kõige enam palka, need näitajad on koguni 56% ja 52%. Töökeskkonda ja kolleege märgib Lätis ligi paarkümmend ja Leedus 30% vastanutest.

Eestlased peavad lisaks töökeskkonnale normaalse töö kõige tähtsamateks mõõdupuudeks sõbralikke töökaaslasi ja paindlikku tööaega. Lätlased väärtustavad lisaks palgale turvalisust, stabiilsust ja lisahüvesid. Leedukad tähtsustavad lisaks palgale turvalisust, stabiilsust ning töökoha head mikrokliimat.

Nendest tulemustest näeme, et Eesti inimesed tähtsustavad enim töökeskkonnaga seotud küsimusi, samal ajal kui naabrid lõuna pool soovivad veel esmajärjekorras pöörata tähelepanu sissetulekutele ja kindlustundele.

Töötajad vajavad lugupidamist

Uuringu tulemused näitasid, et enamasti soovivad inimesed, et neid austataks ja toetataks ning et neile võimaldataks nii paindlikkust kui ka vastutust. Eestis ja Lätis jõudis esiviisikusse ka huvitav töö.

Balti riikide peale kokku kinnitas ainult iga kolmas töötaja, et tema meelest vastab ta praegune töökoht neile kriteeriumidele, mida ta peab normaalseks. Umbes 40% vastanutest ei pidanud oma tööd eriti normaalseks ja veel 30% vastas, et see pole üldse normaalne. Kõige halvemaks peeti olukorda Lätis, kus niimoodi vastas 36% küsitletutest.

Peaaegu pooled vastanud oleksid valmis lahkuma praeguselt töökohalt, kui nad leiaksid töö, mis vastaks paremini sellele, mis on nende arvates normaalne. Eestis vastas niimoodi 47% küsitletutest, Leedus 48% ja Lätis koguni 55% küsitletutest.

Tähelepanu tuleb pöörata juhtimise kvaliteedile. Just juhtimist hinnati kõigis Balti riikides praeguse töökoha juures kõige madalamalt, keskmiselt 6,6 punktiga kümnest. Eestlased rõhutasid teistest enam seda, et nende töökohal oleks vaja tõsta juhtimise taset (nii vastas 30% eestlastest, kuid ainult 19% leedulastest ja 10% lätlastest).

Normaalne töö või superkangelase väljakutsed

Uuringuga saime kinnitust, et vaja on muuta seda, kuidas ettevõtted töötajate värbamisse ja hoidmisse suhtuvad. Pidevalt uusi väljakutseid otsiva „superkangelasest töötaja“ trend on toonud kaasa liiga palju tööga seotud stressi ja läbipõlemisi, seda nii noortel kui ka keskealistel töötajatel.

Palk on kindlasti jätkuvalt tähtis faktor inimeste jaoks, aga ennekõike peaksid tööandjad ära tabama, mis on need n-ö pehmed faktorid, mis inimestele olulised ja mis on tegelikult tihtilugu veelgi määravamad.

Normaalne töö, mis hoiaks inimesi motiveeritutena, tähendab paljudele tegelikult mõtestatud tööd, toredaid kolleege ja toetavat juhti, aga kindlasti ka paindlikku tööaega ning töö- ja eraelu tasakaalu.

Turu tulemused ootuste osas normaalsele tööle ei erinenud ka sarnasest Ifi töötajate ja kandidaatide seas tehtud uuringust. Seega saime taas kinnitust, et esmatähtis on kujundada töötajakeskne ja inimlik juhtimine ning toetav ja sõbralik õhkkond. See on õige tee tulemuste saavutamiseks, mitte karmikäeline superkangelastele toetuv saavutuskultuur.

Hetkel kuum