Dmitri Dmitrijev: võimalus päästa põlevkivisektor

Miks ei võiks innovatiivsed ettevõtjad luua oma koalitsiooni, kaasates ka keskkonnaühendusi, ametiühinguid ja teisi ning pakkuda valitsusele välja parema plaani kui miljardi kulutamine põlevkivile, küsib Eestimaa Looduse Fondi kliimaekspert Piret Väinsalu.

Maikuust alates jääb Eesti Energiast uudiseid lugedes mulje, et Euroopa kliimapoliitika tõttu võib põlevkivitööstus Eestis peagi pillid kotti panna. Ma olen seisukohal, et peaksime Eestis neid arenguid võtma väga rahulikult, kirjutab riigikogu liige Kalle Palling (Reformierakond).

Elekter võtab üle ka rasketranspordi, kuid see ei juhtu kindlasti enne 10–15 aastat, lähikümnenditel on gaas kõige soodsam ja keskkonnasõbralikum alternatiiv diislile, kirjutab Scania Balti riikide tegevjuht Janno Karu.

Mitte miski ei ennusta kriisis põlevkivielektritootmisele helgemat tulevikku. Kui riik ei taha muuta oma elektrijaamu maksumaksja raha eest vegeteerivaks sotsiaalprojektiks, on aeg alustada põhimõttelist energiapööret, kirjutab Fortum Eesti juhatuse esimees Margo Külaots.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.