Meil on nimesid, kellest lugusid jutustada, ja neid, kes oskavad neid sobivasse keelde panna – arendame Eesti videomängutööstust, kirjutab ajakirjanik Riho Paramonov arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Riho Paramonov.
- Foto: Erakogu
Jälgides Kelly Sildaru võidukat sportlasteed, tekkis mõte, miks ei võiks Eesti riik sellest kasu lõigata. Videomängu abil. Mullu tuli ZA/UM välja oma videomänguga “Disco Elysium” (DE), tekitades paraja maavärina. Öeldagu mis tahes, kuid DE oli täielik üllatus, edulugu, mis suures ulatuses defineeris (kultuuri)aasta. Edasine tõestas, et tegu pole mingi suvalise hea mängu, vaid esmaklassilise, lausa teedrajava tootega. Ja sellise toote taga oleme meie – eestlased!
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna algab taas Eduka Eesti arvamuskonkurss. Juba kaheksandat korda avame Äripäeva arvamusveergudel ukse uutele ideedele, mis viiksid riiki ja ühiskonda edasi ja edendaksid Eesti edulugu. Aprillis lõppeva arvamuskonkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Kuld- või hõbemedaliga gümnaasiumilõpetajatele peaks pakkuma haridusosakuid ehk stipendiume, mille eest saaks osta koolitusi ja kursuseid, kirjutab Taavi Simson arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Kui Eesti riik investeeriks oma üksikleiduritesse vähemalt 5 miljonit eurot aastas, võiks see tõsta meie innovatiivsuse näitajaid kümme korda ja innustaks paljusid inimesi oma leiunduslikke ideid teostama, mis suurendaks meie edukust ja jõukust, kirjutab Eesti üksikleidur Inglismaalt Leo Siemann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eestis tuleks teha kõik, et palgatöölise mentaliteet kaoks ja inimesed mõistaksid ettevõtluse olemust, kirjutab Imelike Filmide Festivali looja Harly Kirsipuu (Vabaerakond) arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud loos.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.