Henrik Välja: viha ja loosunglikkus teevad kliimadebati kurvaks

Soovitud eesmärkide täitmiseks peaks kogu raiemaht Eestis jääma 8 miljoni tihumeetri piiresse ehk olema kolmandiku võrra senisest väiksem, leidis koostatava uue metsanduse arengukava variante analüüsinud Säästva Eesti Instituut (SEI).

Kui eos välistatakse diskussioon lausega „Me ei aruta, kuidas, miks ja millal“, siis tegemist ei ole kaasamisega, vaid oma kava peale surumisega. Kaasamine peaks algama enne metsamajandamiskavade koostamist, mitte siis, kui harvesterid juba metsas tööd teevad, kirjutab MTÜ Ohtu Loodusselts juhatuse liige Anu Aug.

Mets on juba ammu osa poliitikast, kuid tõeliselt suureks tõotab teema kujuneda järgmiste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis. Avaliku debati juures on kõige masendavam, et osapooled ei kuula üksteist, ning tundub, et leidub nii poliitilisi kui ka majanduslikke jõude, kes tahavad, et nii jääkski, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.

Koostatav metsanduse arengukava peab arvestama metsaomanike põhiõigustega, kirjutab Eesti Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.