Kriitilises olukorras peab mõtlema iga organisatsioon, mis on tema roll ühiskonnas või äris, ning sellele ka keskenduma, kirjutab mitme kriisi kogemusega juht Meelis Luht Äripäeva essees.

- Meelis Luht.
- Foto: Erakogu
Me kõik teame, kuidas see asi lõpeb. Mõne aasta pärast, ehk pärast 2023. aasta räsivat talve, ohkame kergendatult, „koroona“ viitab pigem mõnusale seltskonnamängule, praegune kriis hakkab ununema ning asutume jälle kiirustades uue poole. Nii on see olnud, nii ka jääb. Inimeste püüe parema elu poole on meid kõiki alati tiivustanud ja tegelikult pole ju mitte kunagi varem olnud nii hea kui praegu, kui mõned kriisid välja arvata.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kriisides kipume tegelema detailidega, kuid kriisi edukaks läbimiseks on kõigepealt vaja ära teha suured otsused, kirjutab seitsme kriisi kogemusega tippjuht Meelis Milder.
Majanduskriisidega kohanemisel on olnud edukamad need ettevõtted, kes on säilitanud usalduse ning tegutsenud läbimõeldult ja otsustavalt, kirjutab Pro Konsultatsioonide juhtimiskonsultant Mait Raava Äripäeva essees.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.