Vahemere vaatlus | Lumi ja “halb suusailm” kui Eesti võimalus
Jaanuari lõpus sadas Kreeka lõunaosas Ateena lähistel tublisti lund.Foto: AP/Scanpix
“Ega tali taeva ei jää” kõlab hästituntud vanarahva tarkus. Ootamatul kombel kehtib see ka siin Vahemere ääres. Seda isegi olukorras, kus kliimasoojenemine aina rohkem uksele koputab, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Juba vähemalt kolmas aasta järjest ei möödu jaanuari lõpp, veebruari algus siinmail ilma lumelörtsi ja kohalike mõistes erakorraliste ilmaoludeta. Viimane tähendab, et temperatuur langeb öösiti nulli lähistele ning ka päevane maksimum ulatub “kõigest” 6–7 soojakraadini.
Sellised ilmastikuolud, eriti kui need on koos tugevama tuule ja sadudega, on enam kui piisav põhjus pooleldi hädaolukorra väljakuulutamiseks. Mis siis, et need “erakorralised olud” kestavad tavaliselt kõigest 3–4 päeva.
Ja sel aastal ei jõudnud lumelörts isegi mitte linna, vaid jäi pidama linna lähistel asuvatel kõrgendikel. Ikkagi olid sellised “erakorralised” olud piisavad, et kodanikele saabuksid teated, milles kutsuti üles “tõsisele ettevaatlikkusele”.
“Talisuplus” 14kraadises meres
Veel enam, tänavunegi aasta ei möödunud ilma, et koolid poleks olnud suletud. Seekord küll kõigest üheks päevaks, oluliselt vähem võrreldes eelmine aastal kestnud ligemale nädalase sulgemisega. Toona piisas selleks nulli ümber püsivatest temperatuuridest ja kergest lumesajust, mis all-linnas sulas ära juba mõne tunniga!
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Oma Äripäeva veergudel ilmuvad blogis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Eelmises postituses kirjutas ta aastavahetuse pühade perioodist, mis on ka Vahemere-äärsetes riikides kulukaim aeg aastas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.