personali koolitamine

Kuidas saab nii koolitaja, koolituse tellija kui ka koolitusfirma tagada selle, et üks koolitus on päriselt kvaliteetne ja mõjus? Värske „Õppetunniˮ saade keskendubki koolituse kvaliteedile ja koolitaja kutsele.

Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.

Üks suuremaid takistusi, mis on vähenenud töövõimega inimeste koolitamises ja digiõppes viimase pooleteise aastaga eriti teravalt esile kerkinud, on töötajate erinev digikirjaoskuse tase. Värskes „Õppetunnisˮ tulebki juttu sellest, kuidas kaasata erivajadustega inimesi paremini töösse, töökohal õppimisse, koolitamisse ja digiõppesse.

„Õppetunniˮ saates tuleb juttu õiglase ülemineku fondi rakendamisest täiskasvanute ümberõppe korraldamiseks ja sinna juurde näitena peaasjalikult sellest, kuidas toetab riik just Ida-Virumaal täiend- ja ümberõpet.

Keerulistel aegadel tõuseb enim huvi tehniliste erialade ning nende koolituste vastu, kirjutab Tallinna Tööstushariduskeskuse valdkonna juhataja Madis Lokotar.

Uue saatesarja „Õppetundˮ teises saates arutatakse, millisel tasemel on koolitajate digioskused veebikoolituste tegemisel. Saame teada, kui heaks koolitajad enda digipädevust hindavad, mida tehakse selleks, et enda digioskusi arendada ning millele tasub ettevõtetel veebikoolitust tellides tähelepanu pöörata.

„Töö ja palkˮ on sel korral digioskuste lainel. Nimelt uuendas töötukassa sellest aastast tööandjatele pakutavat koolitustoetust, mis katab ka töötajate digioskuste arendamise koolitused. Saates räägimegi asjatundjatega sellest, mida koolitustoetus endast täpsemalt kujutab ja millistel tingimustel seda taotleda saab. Oma ettevõtte kogemust töötajate digioskuste arendamisel jagab ka ABB ekspert.

Meeskonna juhtimises ja inimestevahelises koostöös on oluline selge ja avatud suhtlemine, peamiselt saavad takistused ning konfliktid alguse sellest, et on valesti mõistetud eesmärke ja kokkuleppeid või on üksteisest mööda räägitud. Mis on selle taga? Kuidas on tulemuslikkus ning hea koostöö seotud väärtushinnangute, vajaduste ja inimeste võimekusega?

Eesti ettevõtjad ja juhid on taibukad ja võtavad kõike lennult, aga nende finantsalaste teadmiste baas on madal, ütleb enam kui veerand sajandit finantsvaldkonna koolitajana tegutsenud Margus Tinits.