Seadusandjate ja riigikontrolli soov koostada eelarve, mis suudaks sendi täpsusega tulevikku ennustada, halvab loovuse ning pidurdab paindlikkust ja otsustusjulgust, kirjutab Andres Haavel (Empowerment).
Meie riik sünnib igal aastal uuesti. Vaikselt, arvutiekraanide taga, sõrmed klaviatuuril ja pilgud eelarvereal. Me ei kuule trummipõrinaid. Me ei näe paraade. Aga just seal – Exceli lahtrites ja seletuskirjades – sünnib see, mida me lubame oma rahvale. Kuidas me hoiame oma õpetajaid. Kuidas me ravime oma haigeid. Kuidas me ehitame homset.
Valitsus peab peab loobuma soovmõtlemisest ja viima riigi rahanduspoliitika vastavusse majanduskeskkonna tegeliku olukorraga. Pärast USA tolliraputust on selge, et varasem majanduskasvu prognoos oli rajatud soovmõtlemisele, kirjutab Parempoolsete juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Riigi majandus tuleb üles ehitada kindlate põhimõtete järgi, mis tagavad pikaajalise stabiilsuse ja kasvu, kirjutab Toivo Külaviir arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigieelarve peamine kvaliteedinäitaja on see, kui dokumendist saab täpselt välja lugeda, kes saab raha, mille jaoks ja mis on oodatav tulemus, rääkis riigikontrolör Janar Holm.
“Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,” ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi.