Töökiusu ekspert: töötaja võib eksida, aga juht ei või karjuda

Auhinnatud Eesti tööstusettevõttes töötanud välismaalased kirjeldavad, kuidas neid tööl alandati ja ähvardati, ning nende sõnul polnud korras ka kõik dokumendid. Ettevõte lükkab kõik süüdistused tagasi ja nimetab seda laimukampaaniaks.

Välistöötajad on tahes-tahtmata haavatavas seisus. Seetõttu hoiab iga endast lugupidav ettevõte kiivalt meeles, et sellised töötajad pole üksnes võimalus või pääsetee, vaid ka keskmisest suurem vastutus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Stress on saanud töökoha üha süvenevaks mureks: töövõimetushüvitisi makstakse enam ja töökiusu avaldused on kasvuteel. Tööandja peab vaimse tervisega töökohas tegelema, kuid õhulosside loomine ja näiline toetamine ei aita, räägivad asjatundjad saates “Kasvukursil”.

Kui tööandja pole psühholoogiliselt turvalise töökeskkonna loomisega tegelenud, jõuavad kaasused töökiusu kahtlusega töövaidluskomisjoni. Kui kius tuvastatakse, tuleb tööandjal avada rahakotirauad.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.