Viljar Kähari • 25. detsember 2010 kell 7:34

Kuidas ennast kaitsta pahatahtlike võlausaldajate ja pankrotivõlgniku eest?

Kahetsusväärselt on levimas juhtumid, kus võlgnik püüab läbi seotud isikute ning alusetute ja fiktiivsete nõuete saavutada kontrolli oma pankrotimenetluse üle, kuid õnneks on kohtud asunud seda takistama.

Teised võlausaldajad peavad olema aga aktiivsed juba võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, et neid menetlusest kõrvale ei jäetaks.

Esimesel üldkoosolekul enamushäälte saavutamine ning sobivate liikmete valimine pankrotitoimkonda tähendab üldjuhul võlgnikule, et menetlus kulgeb tema huvides. Võlgniku eesmärgiks on üldjuhul vara tõstmine võlgniku kontrolli all olevatele isikutele võimalikult soodsatel tingimustel ja kiiresti. Teinekord püütakse menetlusega venitada, et vara tagasivõitmise tähtajad seotud isikute vastu lõppeksid. Võlgniku kontrolli all olevas menetluses on samuti lihtsam tagada, et pankrotihaldur ei tuvastaks võlgniku juhatuse liikme juhtimisviga ega pankrotikuritegu. Suurmate ja reaalselt eksisteerivate nõuetega pandipidajad jäävad aga sisuliselt pankrotimenetluses kaasarääkimise võimaluseta.

Muidugi ei õnnestu võlgniku pahatahtlik plaan alati, sest menetlust viib läbi sõltumatu pankrotihaldur ning järelevalvet teostab kohus. Vähemtähtsaks ei saa siiski pidada teiste võlausaldajate aktiivusust, et fiktiivsetele nõuete alusel häälte määramisele saaks juba esimesel üldkoosolekul vastuväited esitatud.

Tänu võlausaldajate aktiivsusele on kohtud mitmel korral jätnud ebaselgete dokumentide alusel võlgnikuga seotud isikutele hääled määramata.

2. septembril 2010 nõustus Tallinna Ringkonnakohus alama astme kohtuga, et Irolin OÜ pankrotimenetluses püüavad võlgniku lähikondsed saavutada fabritseeritud nõuetega summas 73 miljonit krooni kontrolli pankade ning maksu- ja tolliameti üle, kelle nõuded olid kokku 52 miljonit krooni. Pangad ning maksu- ja tolliamet vaidlustasid häälte määramise seotud isikutele. Kohtud rahuldasid vastuväite, kuna nõuete alusdokumendid olid ebaselged, viivised ebamõistlikult suured ja ületasid põhinõuet, viiviselt oli arvutatud viivist, miljonikroonised leppetrahve nõuti ebamääraste teenuste eest.

6. oktoobril 2010 tühistas Tallinna Ringkonnakohus esimese astme lahendi, millega MA Kinnisvara Invest pankrotimenetluses esitasid võlgniku lähikondsed ja temaga eeldatavasti seotud isikud ebaadekvaatseid nõudeid ligi 200 miljoni krooni ulatuses. Sellest 88 miljonit krooni moodustas dividendide väljamaksmise nõue, kusjuures dividendide maksmine otsustati pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning ajal, millal võlgnik ei suutnud enam täita pangalaenu kohustusi. 109 miljoni kroonine nõue tulenes majanduslikult kahjulikust tehingust, millega omandati osalus Venemaa äriühingus. Tehingu kohta puudusid piisavad dokumendid, mistõttu tekkis kohtul kahtlus tehingu toimumises.

3. detsembril 2010 tühistas Tallinna Ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse, millega võlausaldajate esimesel üldkoosolekul Skyworld Airlines OÜ pankrotimenetluses said võlgnikuga tõenäoliselt seotud isikud hääli 10,9 miljoni krooni ulatuses, samuti ebaadekvaatsete dokumentide alusel. Sellest piisas, et saavutada kontroll kogu menetluse üle, kuna panga ning maksu- ja tolliameti nõue ulatus 7,5 miljoni kroonini . Pank küll vaidlustas häälte määramise, kuid kontrolli saavutanud seotud isikud vahetasid enamushäältega kohe välja pankrotihalduri, valisid meelepärase toimkonna ning asusid lahendama vara tagasivõitmise ja kompromissi küsimusi. Esimese astme kohus peab nüüd häälte määramise võlgnikuga seotud isikutele uuesti üle vaatama.

Nõuete ja alusdokumentide sisuline hindamine toimub muidugi nõuete kaitsmise koosolekul, mitte esimesel üldkoosolekul, kuid võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused mõjutavad oluliselt pankrotimenetluse kulgemist ning reaalsete nõuete rahuldamist. Sellele vaatamata on Tallinna Ringkonnakohus korduvalt rõhutanud, et ebapiisavalt põhjendatud ja tõendamata nõuete alusel ei saa võlausaldajate esimesel üldkoosolekul hääli määrata.

Tähtajad ? Pankrotiotsuse avaldamine www.ametlikudteadaanded.ee;

? Esimene üldkoosolek toimub 15-30 päeva pärast pankrotiotsust;? Nõuete esitamiseks on aega 2 kuud pankrotiotsusest, kuid esimesel üldkoosolekul hääleõiguse saamiseks tuleb nõudeavaldus esitada kolm tööpäeva enne esimest üldkoosolekut;? Nõuete kaitsmine toimub umbes 5 kuud pärast pankrotiotsust.

Miks on esimene üldkoosolek võlausaldajatele oluline? ? Üldkoosolekul tehakse otsuseid enamushäältega, kus häälte arv sõltub nõude suurusest;

? Üldkoosolek valib pankrotitoimkonna, kes kontrollib pankrotihalduri tegevust ning otsustab pankrotimenetluse olulisemaid küsimusi, näiteks vara müügi tingimused jmt;? Üldkoosolek kinnitab pankrotihalduri või valib uue;? Üldkoosolek otsustab võlgniku tegevuse jätkamise või lõpetamise küsimuse.

Soovitused võlausaldajale? Esita pankrotihaldurile nõudeavaldus ja nõuet tõendavad dokumendid vähemalt kolm tööpäeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut;

? Tutvu teiste võlausaldajate nõude aluseks olevate dokumentidega. Kui nõue formaalselt alusetu või fiktiivne, vaidlusta häälte määramine. Sellisel juhul määrab häälte arvu kohus;? Kohtu määratud häälte arvuga mittenõustumisel esita määruskaebus;? Osale nõuete kaitsmise koosolekul;? Küsimuste korral konsulteeri asjatundjaga.

Hetkel kuum