Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Taastuvenergia tasud vähenevad tulevastele investoritele

    Teisipäeval majanduskomisjonis toimunud avalikul arutelul sai kinnitust seisukoht, et taastuvenergia tasusid saab ja tuleb muuta väiksemaks, aga regulatsioone tuleb muuta õiguskindlust rikkumata.

    Tagantjärele reeglite muutmine ei ole õigusriigile kohane ja see kahjustaks oluliselt Eesti investeerimiskliimat. Seaduste meelevaldne muutmine ühes ärivaldkonnas omab vaieldamatult laiemat mõju ettevõtluskeskkonnale ja finantssektorile tervikuna, mis viib investeerimisotsuste tühistamiste, loomata jäänud töökohtade ja madalamate maksutuludeni (soovitan tutvuda ka Eesti Pangaliidu vastava murekirjaga majandusminister Partsi poole). Ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik G.Oettinger on kirjalikult väljendanud Komisjoni seisukohta, et tagasiulatuvalt toetusi muuta ei tohi.
    Eesti riik on soovinud taastuvenergia dotatsioonide kehtestamisega suurendada taastuvenergia osakaalu energia tootmises. Tänaseks on see eesmärk täitunud isegi loodetust kiiremini, mis annab nüüd võimaluse välja töötada madalamate määradega toetusskeemide uued põhimõtted. Uute toetusskeemide kehtestamisel on erinevaid võimalusi alates ühekordsetest investeeringutoetustest lõpetades dotatsiooni sidumisega CO2 hinnaga. Peale kõikide turuosaliste kaasamist saaks uutes toetusskeemides kokku leppida veel sel aastal. Hetkel menetluse lõppfaasis olevas elektrituruseaduses ei reguleerita taastuvenergia tasusid, vaid keskendutakse ainult elektrituru avamisele 2013. aastast.
    Pikas perspektiivis on mõistagi õige, et nii põlevkivil kui taastuvatel allikatel baseeruv energiatootmine toimib ilma dotatsioonideta. Seniks tuleb aga kindlustada, et oleks tagatud õiguskindlus ja toetuste eesmärgipärasus. On igati loomulik, et taastuvenergia toetused vastavad Euroopa Liidu riigiabi reeglitele, aga vastutus riigiabi loa saamisel lasub riigil, mitte siseriiklikke regulatsioone järginud investoritel. Eestiga sarnast toetusskeemi kasutavad mitmed teised riigid ja seni pole Euroopa Liit keeldunud ühelegi liikmesriigile riigiabi loa andmisest taastuvenergia valdkonnas.
    2011. aastal kulus taastuvenergia toetusteks 56 miljonit eurot. On väär väita, et taastuvenergiatasud toidavad ebaõiglaselt tundmatut väliskapitali. Konkurentsitult kõige suurema osa taastuvenergia dotatsioonidest saab riigile kuuluv Eesti Energia, kelle investeeringud puidu põletamisse Narva jaamades on olnud kahtlemata kasumlikud. Tänavu võivad Eesti Energiale makstavad toetused küündida juba 25 miljonit euro kanti. 2012. aasta esimeses kvartalis sai Eesti Energia 39% kõikidest väljamakstud dotatsioonidest.
    Palju vaidlusi on tekitanud küsimus, kui kasumlikud on taastuvenergiat tootvat ettevõtted ja kas tegemist võib olla ülekompenseerimisega. Konkurentsiamet on lubanud omapoolse värske analüüsiga saada valmis selle aasta oktoobris. Energiaettevõtete tellimusel valminud PWC uuring väidab, et Eesti taastuvenergiasektori varade keskmine tootlus on 7,9%. Edasiste otsuste langetamiseks on igal juhul vaja analüüse, mille metoodika on läbipaistev ja tulemused usaldusväärsed.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.