Jaano Martin Ots • 22. veebruar 2013 kell 3:44

Katku asemel kimbutab krooniline valimiskampaania

Vesi tiigis on vahul ja muda üles keerutatud, oodatakse suuri sündmusi. Nii kirjeldab oma kolumnis Eesti poliitika hetkeseisu ajakirja Paat peatoimetaja Jaano Martin Ots. 

Reformierakonna liidrite ämbrikolin meenutab katkuvankri kellukest: keda vägisi meediavankrile pole veetud, poevad põõsasse ning teevad näo, et pole tõbiseid kunagi tundnudki. Parem pole seis ka IRLi jaoks. VEB-fondi, ämma raha ja Autorollo sarnaseid luukeresid neil kapis ei klõbise, kuid pahaendelised märksõnad Air ja Energia seostatakse ühe konkreetse ministriga küll. Ka kodukulude teema on IRL oma uues reklaamis targu maha vaikinud.

Arvamusküsitlused näitavad vasakpoolsete eduseisu, roheliste come-back’i ja hulga protestihäälte uitamist kõige vähem plekilise pintsakuga partei otsinguil. Kas võiks see tähendada Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide valimisvõitu ning sotsialismihõngulist valitsust? Pigem mitte.

Riigikogu valime märtsis 2015, tänavu sügisel valime kohalikud volikogud ja 2014. aasta juunis saadikud Europarlamenti. 2016 valitakse president ja siis jälle kohalikud volikogud. Nii pole loota, et krooniline ulmelubaduste ja pori loopimine vaibuks. Pidev valimisvõitlus on absurdne nõiaring nii valijatele kui ka valitsejatele.

Mida meil tegelikult üldse valida on ja kas see midagi muudab? Loe pikemalt Äripäeva paberversioonist.

 

Hetkel kuum