Pudel alkoholi kuus vähem tagab SKT protsendise tõusu 

See on vaid üks pudel kuus vähem. Ning valigu igaüks ise siidri, õlle, veini, viina või muu peene napsi vahel.

Ma ei ole näinud uuringut alkoholi mõju kohta ettevõtete majandustulemustele, kuid väidan, et selline mõju on olemas ja ta on Eestis märkimisväärselt suur.  Sotsiaalministeeriumi alkoholipoliitika rohelise raamatu koostajad kinnitavad, et Eesti kuulub enim alkoholi tarbivate riikide hulka ning alkoholist tingitud kahjud on seetõttu ulatuslikud. 2011. aastal tarbiti rohelise raamatu andmeil Eestis 10,2 liitrit absoluutset alkoholi aastas isiku kohta. Erinevatel metoodikatel põhinevate arvestuste kohaselt põhjustas alkohol otsest majanduskahju 1,6–2,5 % SKPst, siia lisanduvad kaudsed kulud peredele ja ühiskonnale põhjustatud kahjust. Roheline raamat toonitab kahjude põhjustajatena tervisekaotust ja kuritegevust, kuid ei oska hinnata alkoholi põhjustatud tööluuside tekitatud kahju.

Euroopa Komisjoni tellimusel valminud raporti “Alkohol Euroopa” andmetel laekus 2003. aastal alkoholiaktsiisist riigikassadesse 25 miljardit eurot. Alkoholiga seotud kahjude kulud ulatusid 2003. aastal 270 miljardi euroni.

Võib muidugi alkoholiküsimusse suhtuda nii, et pole tööandja asi ja joon kui tahan. Kindlasti on purju joomine ja mitte midagi tegemine osadele kodanikele piisav vabandus, mida kasutatakse nii tegemata töö kui lihtsalt laiskuse põhjendamiseks. Kui vaadata Skandinaaviasse, siis rootslasi on kaugele minevikku ulatuv alkoholi saadavuse piiramine koos alkoholisse negatiivse suhtumise kultiveerimine distsiplineerinud ja pannud nad alkoholi suhtuma väga suurte reservatsiooniga. Mäletan, kui 20 aastat tagasi läksime Stockholmi suur viin kotis ja mälestused sellest, kuidas eestlastega viina joodi, elasid rootslaste juttudes aastaid. Tegelikult oleksime pidanud veidigi piinlikkust tundma, seal nimelt ei olnud kombeks nii suures koguses nii kanget juua. Samuti olen seisnud suusakeskuse Systembolageti pooletunnises järjekorras, et paari normaalkangusega õlut ja pudelit veini osta.

Rootsit eristab meist lisaks suhtumisele alkoholi ka veenev number – meie SKT per capita oli 2011. aastal umbes 16 000, rootslastel aga üle 57 000 dollari. Ja riik töötab neil nagu kellavärk, kuigi kindlasti mitte tänu ainult kiduratele suhetele alkoholiga.

Ei taha sellega öelda, et me peaksime alkoholi kättesaadavust piirama või aktsiisimäärasid massiliselt tõstma. Selleks on juba hilja; meil on selja taga 50 aastat siniseid esmaspäevi ja lõpuks viivad piirangud rehepapirahva salaalkoholi ja koduste puskariajamisteni. Alkoholipoliitika roheline raamat tahab absoluutse alkoholi kogutarbimist eri piirangutega vähendada 4 liitri võrra. SKT kasvu raamat ei prognoosi, kuid öelgem julgelt, et vähemalt 12 pudeli jagu vähem joomisega saavutame SKT kasvu vähemalt 1 protsendi võrra.

Mida teha, kui ilm on kehv, tuju paha, naisega ei saa hästi läbi, töökaaslased on halvad ja valitsus vilets? Oskan soovitada tervisesporti ja tugevamatele vaid üht õlut pärast seda. Aga alternatiivi padualkoholile peab igaüks ise leidma, neid on kümneid.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames