Kui ma mõtlen tulevikule, siis võiks Tallinn olla selline pealinn, kus autojuhid valivad kõige lühema tee tööle ja koju sõiduks, mitte kõige tervema tee, et autot mitte lõhkuda, kirjutab linnavolikogu Reformierakonna opositsioonifraktsiooni juht Õnne Pillak.
Vastupidiselt valdkonda juhtivale keskerakondlasest abilinnapeale arvan ma, et Tallinna teede korda tegemine on võimalik – kui vaid tahet on. Teede parandamine hoiatavate teemärkide või kiviklibuga neid tõesti korda ei tee.
Selleks, et Tallinna sõiduteed muuta liiklejasõbralikuks, tuleb aukude lappimise asemel hakata teede asfaltkatet vahetama kogu sõidutee ulatuses ning see tegevus vajab lisaraha. Kui aga igal järgmisel aastal suunataks teede remondiks vähemalt 7 miljonit eurot ja teha teede investeeringute kava, millest eelarve koostamise ajal kinni peetaks, siis on tulemused peagi näha.
Linnavalitsus ütleks siinkohal, et raha ei ole. Päris nii see aga ei ole – Tallinnal on raha, aga iseküsimus on, kuidas seda kasutatakse. Kui üleöö suudetakse leida 55 miljonit eurot tasuta sõidu pakkumiseks, siis 3 miljonit eurot lisavahendeid teederemondiks ei tohiks olla linnavalitsusele ülejõu käiv ülesanne. Aga kui see tõesti osutub niivõrd keeruliseks ülesandeks, siis üks soovitus mul on. Likvideerige munitsipaalpolitsei ning suunake vabanevad vahendid teede korda tegemisse, aastas on see ümmarguselt 3 miljonit eurot.
Mulle jäävad arusaamatuks Tallinna linnavalitsuse prioriteedid. Samal ajal, kui ei suudeta korda teha kohati juba kraatreid meenutavaid teeauke, on linn võtnud südameasjaks rajada Lasnamäele munitsipaalgolfiväljak. Ma ei usu, et golfivälja rajamine on see, mida pealinna maksumaksjad päriselt soovivad.
Jääb arusaamatuks, kas tegu on praeguse linnavalitsuse järjekordse valimiskampaaniatrikiga või on tõesti eesmärgiks võetud rajada igasse linnaosasse (mitte ainult Lasnamäele) oma mugoväli ja seda sõiduteedele. Harrastajatele jätkub Tallinnas golfiauke piisavalt, igal ristmikul saab soovi korral palli mõnda tänavaauku veeretada.
Autor: Õnne Pillak, Alo Merilo
Seotud lood
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.
Enimloetud
5
Puudu on nii valuutast, tööjõust, tarbekaupadest kui veduritest
Viimased uudised
Inimesed, keda kuulates jääksid kõik otsused tegemata
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele