Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Kristjan Tamla
- 21. märts 2013 kell 11:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Erasektor peab osalema Küprose päästmisel
Ühel või teisel määral peavad ka erainvestorid Küprose probleemide lahendamises kaasa lööma, kirjutab Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla.
Küpros on üks suurima pangandussektori osakaaluga riike Euroopa Liidus. Riigi majandusega (SKPga) võrreldes on pankade bilansimaht ligikaudu seitsmekordne. Kui sellise suurusega pangandussektoris tekivad probleemid, siis on puhtalt riigieelarveliste vahenditega nende pankade toetamine sisuliselt võimatu.Pangandussektori suhteline suurus majandusega võrreldes on ligikaudu samas suurusjärgus ka Iirimaal. Seal prooviti esialgu tekkinud probleeme lahendada vaid riigieelarveliste vahenditega, garanteerides pankade kõik kohustused. Peagi aga selgus, et sellel ajal veel väga tugeva eelarvepositsiooniga Iirimaale käib see selgelt üle jõu. Nii otsustati, et pankade päästeoperatsioonis kannavad osa kahjudest pankade võlakirjade omanikud. Küprose pankadel on väljastatud võlakirjade maht suhteliselt tagasihoidlik, mistõttu ei anna võlakirjainvestoritele koorma osaline veeretamine vajaliku suurusega rahalist efekti.Sellise süsteemse pangandussektori kriisi puhul on pigem küsimus selles, et kas osa kuludest peavad kandma ka väikehoiustajad, või võiks selles rohkem osaleda suuremate hoiuste omanikud. Vähemalt teoreetiliselt võiks suurhoiustajatel olla rohkem teadmisi pankade ja finantssüsteemi riskidest. Ilma erasektori panuseta on nii suure pangandussektori probleemide lahendamine sisuliselt võimatu. Ei tasu unustada, et Küprose pangad on viimastel aastatel oma hoiustajatele püsivalt maksnud kõrgemat intressi võrreldes enamike teiste euroala riikidega. Alles paari kuu eest oli aastase hoiuse intressiks enam kui 4.See on võrreldamatu nii põhjapoolsete Euroopa riikide aga ka Hispaania ja Itaalia pankades makstavate intressitasemetega. Kõrgema tootlusega kaasneb finantssektoris alati ka kõrgem risk. Vähemalt suurhoiustajad võiksid sellest teadlikud olla.Pikemas ettevaates võib nn hoiusemaksu kehtestamine tähendada seda, et hoiused muutuvad oluliselt heitlikumaks rahastamisallikaks. Tänaseni valitses arusaam, et hoiused on kõige stabiilsem rahastamisallikas pankade jaoks. Edaspidi võib aga hoiuste liikumine riikides, kus on märke pangandussektori süsteemsest kriisist, oluliselt aktiivsemaks muutuda. Teravamalt puudutab see ilmselt riike, kus pangandussektori osakaal võrreldes majandusega on keskmisest suurem. Euroopa Liidus kuuluvad suure pangandussektoriga riikide hulka väikeriigid Luxemburg ja Malta, kuid suhteliselt suured pangad on näiteks ka Taanis ja Prantsusmaal. Kolm Balti riiki on seevastu skaala teises otsas.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.