Johannes Valk • 26 märts 2013

Metsa tuleb majandada, mitte mädandada

Kuna pea kogu puidu kuivaine moodustub süsiniku, hapniku ja vesiniku arvel ja atmosfääriõhu süsihappegaasi sisaldus on oluliselt suurenenud, kasvab Eesti mets järjest kiiremini, kirjutab agraarökonomist Johannes Valk.  

Kiiremini kasvava taime rakuseinad on õhemad ja seetõttu levib nüüd puudel rohkem haigusi, mis varem probleeme ei tekitanud. Mets saab raieküpseks varem ja aastane juurdekasv pinnaühiku kohta on suurem. Kahjuks sellele piisavalt tähelepanu ei pöörata, mistõttu tekitatakse Eesti metsamajandusele olulist kahju.

Eesti metsanduse arengukava märgib, et meie metsade puidutagavara on kasvanud viimase poolsajandi jooksul 2,5 korda. Järjest suureneb küpsete ja üleseisnud puistute osatähtsus. Küpsusvanuse saavutanud puistute osakaalu suurenemisest tulenevalt kasutatakse metsamaa kasvupotentsiaali üha vähem. Küpsete puistute suurest osatähtsusest hoolimata raiuti perioodil 2002–2008 statistilise metsainventuuri andmetel alla 2/3 optimaalsest raiemahust, eriti lehtpuumetsades. Ainuüksi halli lepa metsades on ca 7 miljoni tihumeetri ulatuses üleseisnud puitu. See puit tuleks raiuda lähematel aastatel. Sellele lisandub puit haavikutes ja musta lepa metsades.

Arengukavas puudub korralik puidubilanss – kui palju praegu on metsa, kui palju kasvab kümne aastaga juurde, kui palju ja mis otstarbeks kasutatakse ära ja kui palju jääb 2020. aastaks metsa tagavaraks.

Millised on Eesti metsa majandamise kitsaskohad, kuidas raiemahtu oleks kõige mõistlikum suurendada ja mida tuleks puiduga ette võtta, sellest kirjutab Johannes Valk edasi Äripäeva tänases paberlehes.

Hetkel kuum