• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 30.04.13, 06:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ross: "helikopteriraha" ei ole mõttetu

Äripäeva ettepanek üldine lapse­toetus ära kaotada ja minna üle puhtalt vajaduspõhisele toetamisele (18.04) võib meeldida või mitte, kuid eri peretoetuste kaudu toimuvat suurte summade ümber­jagamist peaks kindlasti arutama.
Samas segab arutelu kaks kiuslikku allhoovust. Esiteks järjekindlalt ja laialdaselt püsiv arva­mine, et riik jagabki teistelt maksumaksjatelt lastega peredele vaid 19,18 eurot lapse kohta. Teiseks levib sellest tulenev arvamine, et Eesti riigi lapsekasvatamist toetavad summad on väikesed. Mõlemad arvamused on ekslikud ka siis, kui vaadelda vaid otseseid rahalisi toetusi.
Suurt pilti ei ole mõtet vaadelda ilma vanemahüvitiseta. Isegi kui selle suurus on seotud lapsevanema tuludega, kannatab selle väikseimgi tase välja võrdluse näiteks Saksamaa toetustega. Kellel viitsimist, võib neid variante kombineerides arvutada, kui palju “helikopteriraha” üks pere aastas tegelikult saab. Nelja lapse isana ütleksin, et summad ei ole väikesed.
Igakuistes eurodes on Skandinaavia tasemeni veel minna, aga kui võrrelda meie üldisi tulusid sealse lasterahaga, on seis võrdne, kohati meie kasukski. Rahvusvahelises võrdluses ongi Eestis rahvatulust peretoetustena ümbersuunatava raha osakaal Euroopa mõistes üle keskmise. Põhjanaabritele jääme küll alla, kuid mitte oluliselt.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rossi argumentatsiooni loe täismahus Äripäeva tänasest paberlehest.
 
 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 26 p 19 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele