Jäta menüü vahele
Artikkel
- Arvamused
- Märten Ross
- 30. aprill 2013 kell 3:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Ross: "helikopteriraha" ei ole mõttetu
Äripäeva ettepanek üldine lapsetoetus ära kaotada ja minna üle puhtalt vajaduspõhisele toetamisele (18.04) võib meeldida või mitte, kuid eri peretoetuste kaudu toimuvat suurte summade ümberjagamist peaks kindlasti arutama.
Samas segab arutelu kaks kiuslikku allhoovust. Esiteks järjekindlalt ja laialdaselt püsiv arvamine, et riik jagabki teistelt maksumaksjatelt lastega peredele vaid 19,18 eurot lapse kohta. Teiseks levib sellest tulenev arvamine, et Eesti riigi lapsekasvatamist toetavad summad on väikesed. Mõlemad arvamused on ekslikud ka siis, kui vaadelda vaid otseseid rahalisi toetusi.Suurt pilti ei ole mõtet vaadelda ilma vanemahüvitiseta. Isegi kui selle suurus on seotud lapsevanema tuludega, kannatab selle väikseimgi tase välja võrdluse näiteks Saksamaa toetustega. Kellel viitsimist, võib neid variante kombineerides arvutada, kui palju “helikopteriraha” üks pere aastas tegelikult saab. Nelja lapse isana ütleksin, et summad ei ole väikesed.Igakuistes eurodes on Skandinaavia tasemeni veel minna, aga kui võrrelda meie üldisi tulusid sealse lasterahaga, on seis võrdne, kohati meie kasukski. Rahvusvahelises võrdluses ongi Eestis rahvatulust peretoetustena ümbersuunatava raha osakaal Euroopa mõistes üle keskmise. Põhjanaabritele jääme küll alla, kuid mitte oluliselt.Rossi argumentatsiooni loe täismahus Äripäeva tänasest paberlehest.- Hetkel kuum
Seotud lood
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Nordeconi tulemused investorit ei veena, kindlam oleks olla Merko aktsionär
Nordeconi paranenud tulemused tuntud investorit ei veena ning tema hinnangul on ettevõtte kulud endiselt liiga suured.
Nordeconi paranenud tulemused tuntud investorit ei veena ning tema hinnangul on ettevõtte kulud endiselt liiga suured.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Raadiohommikus: juhtimisest, kinnisvarast ja kliimaseadusest tööstusele
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Reedene raadiohommik vaatleb äsja avalikustatud kliimaseadust, kuid juttu tuleb just selle mõjust tööstusele. Räägime, kuidas mõjutab kavandatav seadus Heidelberg Materials Kundat ehk endist Kunda Nordic Tsementi. Samuti tuleb juttu sellest, kuidas läheb ettevõttel praegu.
Läks lahti: Rootsi tõi intressi allapoole ja lubab lisa
Rootsi keskpank otsustas alandada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75 protsendile, et elavdada majandust ajal, mil majandusaktiivsus on nõrk, aga inflatsioon läheneb eesmärgile.
Rootsi keskpank otsustas alandada intressimäära 0,25 protsendipunkti võrra, 3,75 protsendile, et elavdada majandust ajal, mil majandusaktiivsus on nõrk, aga inflatsioon läheneb eesmärgile.