Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Pank: majanduskasvu ohustab palgasurve
Eesti Panga teatel ohustab meie majanduskasvu lisaks nõrgale väliskeskkonnale ka palgasurve.
Statistikaameti kiirhinnangu kohaselt kasvas majandus kolmandas kvartalis nii aasta- kui ka kvartalivõrdluses 0,4%, mis tähendab, et majandus pöördus pärast kaht järjestikust languskvartalit kasvule.
Peamine majanduskasvu piirav tegur on Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul jätkuvalt nõrk väliskeskkond. "Hoolimata euroala majanduse järk-järgulisest paranemisest on viimastel kuudel Eesti peamiste kaubanduspartnerite selle aasta impordi prognoose võrreldes kevadega alandatud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi arvas kolmanda kvartali alguses ligi kaks kolmandikku tööstusettevõtetest, et peamine tootmist piirav tegur ongi nõudlus," märkis ta.
Kuigi Eesti eksport vähenes kolmandas kvartalis tempokalt, on selle mõju Eesti ettevõtete lisandväärtusele Oja sõnul väiksema ulatusega. "Eksport on vähenenud enim madala lisandväärtusega kauba seas: ekspordi langus peegeldub ka impordi vähenemises," kinnitas ta pressiteates.
Nõrka väliskeskkonda tasakaalustab majapidamiste tarbimise kasv, mis on saanud hoogu tööpuuduse vähenemisest ning palgakasvust. "Kiire palgakasvu varjupooleks on aga tootmise kallinemine, mis piirab eksportiva sektori arengut. Tootlikkusest kiirema palgatõusu tõttu suurenes ühe toodanguühiku tootmiseks vajaliku tööjõu kulu esimesel poolaastal keskmiselt ligi 7%, kuid Euroopa Liidus keskmiselt 1,3%," sõnas keskpanga ökonomist.
Samaaegselt tempoka tarbimise kasvuga investeeringud kahanesid, millel on Oja sõnul mitu põhjust. "Välisnõudluse aeglane taastumine pärsib investeeringuid, kuna tööstusettevõtete tootmisvõimsused on tavapärasest vähem rakendatud ning vajadus investeeringute järele on seetõttu väiksem. Investeerimist mõjutab ka palgasurve, mistõttu on ehitusinvesteeringud kallinenud märgatavalt. Kolmandaks põhjuseks on ühekordsete energiaefektiivsusega seotud investeerimisprojektide lõppemine," selgitas ta.
Hoolimata majanduskasvu ajutisest aeglustumisest ning oodatust nõrgemast väliskeskkonnast pole ootus maailmamajanduse edasise taastumise suhtes Eesti Panga teatel kuigi palju muutunud. USA ja euroala majanduse elavnemine peaks aitama järk-järgult kiirendada ka Eesti välisnõudluse kasvu ning majanduskasvu, kinnitas Oja.
Eesti Pank avaldab uue majanduskasvu prognoosi 12. detsembril.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.