Eesti Pank: majanduskasvu ohustab palgasurve

Nõrka väliskeskkonda tasakaalustab majapidamiste tarbimise kasv, mis on saanud hoogu tööpuuduse vähenemisest ning palgakasvust. "Kiire palgakasvu varjupooleks on aga tootmise kallinemine, mis piirab eksportiva sektori arengut. Tootlikkusest kiirema palgatõusu tõttu suurenes ühe toodanguühiku tootmiseks vajaliku tööjõu kulu esimesel poolaastal keskmiselt ligi 7%, kuid Euroopa Liidus keskmiselt 1,3%," sõnas keskpanga ökonomist.

Samaaegselt tempoka tarbimise kasvuga investeeringud kahanesid, millel on Oja sõnul mitu põhjust. "Välisnõudluse aeglane taastumine pärsib investeeringuid, kuna tööstusettevõtete tootmisvõimsused on tavapärasest vähem rakendatud ning vajadus investeeringute järele on seetõttu väiksem. Investeerimist mõjutab ka palgasurve, mistõttu on ehitusinvesteeringud kallinenud märgatavalt. Kolmandaks põhjuseks on ühekordsete energiaefektiivsusega seotud investeerimisprojektide lõppemine," selgitas ta.

Hoolimata majanduskasvu ajutisest aeglustumisest ning oodatust nõrgemast väliskeskkonnast pole ootus maailmamajanduse edasise taastumise suhtes Eesti Panga teatel kuigi palju muutunud. USA ja euroala majanduse elavnemine peaks aitama järk-järgult kiirendada ka Eesti välisnõudluse kasvu ning majanduskasvu, kinnitas Oja.

Eesti Pank avaldab uue majanduskasvu prognoosi 12. detsembril.