21. november 2013 • 3 min
Jaga lugu:

ÄP: ettevõttel ei ole maailmavaadet

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste soovib muuta Eesti poliitilist elu ja käitumist ebaselgemaks. Tema ettepanek on taasluua aastatetagune olukord, et juriidilistel isikutel oleks jälle õigus erakondi toetada.

Äripäeva toimetus on kategooriliselt sellise plaani vastu. Ettevõttel ei ole maailmavaadet ja poliitilised erakonnad ei tohi saada võimalust, et ettevõtted neid toetama hakkavad. Erakondade rahastamine peab tuginema liikmemaksudele.

Ettepaneku tegelik põhjus on lihtne. Erakondadel on raha vaja ja selleks sobivad igasugused võimalused. Kui seniseid skeeme on tabanud tundmatu päritoluga raha annetamisega seotud skandaalid, siis otsitaksegi uusi võimalusi või kiigatakse vanade poole. Piisab vaid selliste ettevõtmiste loetlemisest nagu R-Hooldus, Fidenter või Jüri Vilmsi Sihtasutus, tõdemaks, et läbipaistvamaks erakondade rahastamine seeläbi kindlasti ei muutuks. See muudaks olukorra märksa hämaramaks.

Loomulikult on ettevõtjaid, kes soovivad kas mingit erakonda või maailmavaadet annetuste läbi toetada. Ning teevadki seda – eraisikuna ja oma nime all. Ettevõtetel ei ole aga mingit arusaadavat põhjust erakondi toetada, sest ettevõtetel puudub maailmavaade. Ettevõtete tegevuse eesmärk on omanikule kasumit teenida. Kui kasumi teenimiseks peaks tekkima ettevõttel soov erakonnale annetada, siis võib olla tegu vaid sooviga seeläbi kasumit kasvatada ehk mõnda vastuteenet saada ehk üldistatult öeldes korruptsiooniga. Seejuures tekiks läbi erinevate ettevõtete raha liigutades väga hea võimalus veel ka tegelikke annetajaid ja põhjusi võimalikult palju peita.

Toimetus ei usu, et ausad ettevõtjad üldse sooviksidki saada võimalust ettevõtte kaudu erakondi toetada. Sest see annab ju (ebaausatele) poliitikutele ühtlasi trumbid hakata ettevõtjaid tugevamalt annetamisnõudmistega survestama ja veel enam meelehead noolima.

Kui Maruste muretseb selle pärast, et Eestis on tekkinud riigierakonnad, mis elatuvadki vaid maksumaksja rahast, siis tuleb eeskätt küll tema enda erakonnal peeglisse vaadata. Lohutavalt ei mõju seejuures ka ettepaneku lisaklausel, et kaasnevalt väheneksid riigi eraldised erakondadele. Esiteks ei käi jutt kuigi suurtest summadest, et nende välja maksmata jätmine Eesti elu kuigivõrd palju paremaks läheks. Teiseks ega ei ole kuigi usutav, et parlamendierakonnad ka tegelikult sooviksid juba kord kätte saadud hüvedest lihtsalt loobuda. See punkt võib pigem ühel hetkel lihtsalt olematuks muutuda või välja hääletatud saada.

Tegelikult on õigeim erakondade rahastamise viis juba praegu olemas. Selleks on erakonna liikmete liikmemaksud. Õigupoolest võiks erakondade rahastamise riigieelarvest lõpetada ja sundida parteid oma liikmetelt maksu kokku korjama. Paraku seda ei soovita, sest see on keerukas ja tülikas. Milline partei ikka tahaks oma liikmeid sellise tühise asjaga nagu liikmemaks survestada, kui see võib ilusat ja suurt liikmeskonda järsult kahandada. Pole kahtlustki, et erakonnad jookseksid suuresti tühjaks, kui selgub, et liikmeks olemise eest tulekski midagi maksta. Ning need maksjad, kes alles jääksid, võiksid siis omakorda hakata märksa häälekamalt nõudma erakonna juhtidelt tegusid või vastutuse võtmist, mis ei pruugi liidritele samuti meeldida.

Autor: 1185-aripaev

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt