Sester: "sisuliselt sööme me raha ära"

Ka prognoosijad ise ütlevad, et väliseeldused fikseeriti 2014. aasta veebruari seisuga ehk enne Ukraina sündmuste eskaleerumist, ning pole arvestatud võimalike ELi majandussanktsioonide ja Venemaa-poolsete vastureaktsioonidega. Eesti on väike, dünaamiline ning majanduslikult avatud riik. Kuna meie lähinaabrite majandus ei ole veel kriisisituatsioonist kosunud, siis automaatselt mõjutab see ka Eesti eksporti. Ekspordi selge vähenemine on pannud majanduskasvu lootused tänavu peamiselt sisetarbimisele, sellega on aga koheselt sisse programmeeritud kasvuallikate struktuurne probleem.

Struktuurne tasakaal oli 2014. aastaks kinnitatud IRLi ja Reformierakonna valitsuse poolt +0,7% SKPst. Eesmärgiks oli jõuda 2016. aastaks +1%ni SKPst. Tegemist oli kokkuleppega, kus ühelt poolt IRL ja teiselt poolt Reformierakond koos rahandusminister Jürgen Ligiga välistasid eesmärkide lõdvendamise. Ka nominaalselt oli eesmärgiks jõuda eelarve tasakaalu, sest iga komakoht miinust riigieelarves tähendab ülekulutamist ning kulukatte otsimist, kas siis riigireservide käikulaskmise või täiendava laenuvõtmise näol.

Praeguse valitsuse käekirjana näeme hoopis uut lähenemist. Struktuursest ülejäägist ei räägi enam keegi. 2015. aastal vähendatakse ülejääki 0%ni. Nominaalselt ehk igapäevases eelarves prognoositakse kogu perioodi ulatuses miinust. Lähiaastad toovad olukorra, kus kulud ületavad tulusid 0,7-0,8% aastas. Ja sellist miinust näeme nii 2014., 2015., 2016. kui ka 2017. aastal. Valitsuse eemaldumisel eelarve tasakaalu põhimõttest tekib vajadus vähendada riigi reserve tervelt 40-45% võrra reservide kogumahust.

Sisuliselt sööme me raha lihtsalt ära ja elame üle oma võimete. Rahas tähendab see vähemalt -569 miljonit eurot. Aga reservide taset tuleb meil jälgida, sest struktuurne eelarvetasakaal on arvestuslik näitaja, mis raha juurde ei too. Rasketel aegadel aitasid reservid meid kriisi üle elada, buumiaegadel jällegi rasva koguda. 

Valitsuse praegused kuluplaanid meenutavad buumiaega, kuid reserve buumiajale kohaselt mitte ei suurendata, vaid hoopis kasutatakse väljakäidud lubaduste katteks. Eelarve tulud vähenevad võrreldes koalitsioonileppe aluseks oleva prognoosiga sel aastal 32 miljon eurot ja tuleval aastal 59 miljon eurot, seega 2015. aasta eelarvepositsioon halveneb kokku ligi 100 miljonit võrreldes koalitsioonileppe sõlmisel aluseks olnud numbritega. See tähendab, et koalitsioonileppe lubaduste täitmiseks peab valitsus leidma veel 100 miljonit vahendeid. Kuna isegi olemasolevad tuluallikad on osaliselt õhku täis, pole ajutisel valitsusel muud võimalust kui ka see summa jällegi riigi reservidest võtta.

Lisaks reservide kokkukuivamisele tähendab uus koalitsioonilepe, et 200 000 vanemat kaotab emapensioni (23 miljonit eurot), vähendatakse oluliselt teehoiule mõeldud vahendeid (25 miljonit eurot) ning aktsiisitõusu tõttu suurenevad kodukulud peredel, kes kasutavad kütteks maagaasi või seni aktsiisivaba kütteõli.

Vaadates ka teiste sõltumatute analüütikute lähiperioodide prognoose, võib valitsuselt küsida, kas tänased liigoptimistlikud pikaajalised kulutused kannavad seda väärtuspõhist eelarvetasakaalu põhimõtet, mida varem on uhkusega eesmärgiks seatud. Või tuleb nentida, et väheneva teede rahastuse tõttu hakatakse teeaukude asemel lappima eelarveauke.