Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnik, maksa kallis lähetus kinni

    Riigiteenistujad, kelle ametisõidu kulu ületab eeskirjas ette nähtud piirmäära, peaksid lisakulu tasuma oma taskust, leiab ajakirjanik Katariina Krjutškova.

    Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) ametnikud ostsid  Barcelonasse 1200 euro eest lennupiletid. Nende broneering oli tehtud viis kuud enne väljasõitu, ehkki isegi mitu kuud hiljem olid saadaval ligi poole odavamaid pileteid. EASi nõukogu tollane liige Andrei Korobeinik ööbis hotellis, mille eest maksti 630 eurot ööpäevas.
    Sihtasutuse sisekord ütleb, et majutuskulu piirmäär välislähetusel on kuni 200 eurot ööpäevas ning sõidukulud peaksid olema võimalikest soodsaimad. EASi sisekorra täitmise ja lähetuskulude säästliku kasutamise eest peaksid korra järgi vastutama nii lähetatu kui korraldaja(d). Aga, nagu selgus eilsest Äripäeva artiklist, ei vastuta sisuliselt keegi.
    EASi juhtum sai avalikuks, sest Äripäevale usaldati sihtasutuse nõukogu liikmete, juhatuse ja ametnike vaheline kirjavahetus. See on vaid killuke riigiametnike rutiinsest tööst. Võib vaid aimata, kui laialdaselt võib priiskamine levinud olla ka teistes riigiasutustes.
    Samas on EASi lool ka positiivne külg. Mõne ametniku lähetuskuludest nähtub, et kui tahetakse odavamat ametisõitu, leitakse selleks võimalus. Isegi juhul, kui väljasõiduni on jäänud loetud päevad.
    Kõigil riigiasutustel peaksid olema lennupiletite ja majutuskulude piirmäärad. Planeeritud lähetustel Euroopa piires ei tohiks edasi-tagasilennupiletid maksta enam kui 500 eurot. Väljaspool euroliitu saab varajase planeerimise korral lennupiletid kuni 1000 euroga. Samuti pole põhjendatud riigiteenistujate ööbimine lukshotellis, mille hind on kõrgem kui 200 eurot ööpäev.
    Riigiasutustes tuleks kehtestada kord: kui ametnik soovib piirmäärast kallimalt reisida, peab ta lisakulu enda taskust kinni maksma. Mõistagi tuleks eeskirjades sätestada ka erandid kiirvisiitide ja teiste erakorraliste lähetuste tarvis, sest neid tuleb ka ette. Suure osa ametnike lähetustest moodustavad aga õppereisid, messid ja konverentsid, mille toimumisaegasid teatakse sageli aasta ette.
    Skeemitamis- ja priiskamisaldistel riigiametnikel aitaks jalad maha saada otsene vastutus oma kulutuste eest. Praegu paistab EASi näitel kehtivat põhimõte, et maksumaksja raha pole kellegi raha. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Nike’i aktsia langes oodatust nõrgema käibeprognoosi peale
Nike’i aktsia langes teisipäeval seitse protsenti, kui firma teatas, et alanud majandusaasta esimese kvartali müügikäive tuleb madalam, kui analüütikud olid prognoosinud, vahendab Reuters.
Nike’i aktsia langes teisipäeval seitse protsenti, kui firma teatas, et alanud majandusaasta esimese kvartali müügikäive tuleb madalam, kui analüütikud olid prognoosinud, vahendab Reuters.
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.