Alustav ettevõtja ei ole pangas soositud

Vilja Kiisler, Aivar Sõerd 21. august 2014, 16:03

Ülemäära kõrged laenuintressid ettevõtet looma ei innusta, leiab reformierakondlasest riigikogulane Aivar Sõerd.

Rahvusvaheliste kaubandussanktsioonide tõttu majandusi ähvardavate riskide kasvades on kehval olukorral ka üks positiivsem aspekt. Euroopa on juba mõnda aega osa saanud väga madalatest intressimääradest. Majandusleht Financial Times kirjutas hiljuti, et Euroopa laenuintressid on ligi 500 aasta madalaimad. Euroopa Keskpank on järjest kärpinud baasintresside määrasid ja kehtestas keskpangana hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära. Kuue kuu Euribor on tänaseks langenud 0,299 protsendile. Oleme ajaloos väga haruldases tsüklis, on majandusstrateegid hinnanud sellist olukorda.

Euroopa Keskpank on ka teatanud uutest soodsatest likviidsuslaenudest kommertspankadele tingimusel, et raha laenataks edasi ettevõtetele ja läheks edasi reaalmajandusse. Eesti pangad on koguni nii heas seisus, et väljastpoolt pole finantsvahendeid kaasata vaja, sest hoiuste mahud jõudsid tänavu laenude kogumahule järele ja ei saa välistada, et hakkavad neid isegi ületama.

Uute eluasemelaenude intressimäär oli Eestis juulikuus 2,54% ja püsinud väga madalal tasemel juba viimased paar aastat. Võrreldes enamike Euroopa Liidu riikidega on Eestis ühed madalamad kodumajapidamiste laenuintresside määrad, vahemikus 2-3%. Samal tasemel on need veel mõnes liikmesriigis, enamikes aga jäävad vahemikku 3-4%. Ka ettevõtete laenuintressid on viimase majanduskriisi järgselt 7-8 protsendi tasemelt alanenud 3-4 protsendi tasemele, jäädes vaid protsendipunkti võrra kõrgemaks eluasemelaenu keskmistest intressidest.

Ilusat tervikpilti aga rikub alustavate ettevõtete piiratud võimalused äritegevuse rahastamiseks. Ühel hiljutisel kohtumisel tõi Finance Estonia esindaja näite, kus perspektiivikal alal alustavale ettevõttele tegi pank laenutaotlusele pakkumise intressiga 10,9 protsenti. Ettevõtluses on 10protsendise kapitalitootluse saavutamine juba päris hea tulemus, aga kui loodud väärtus tuleb pangale ära anda, siis puudub sellisel rahastusel suurem majanduslik mõte. Antud alustav ettevõte otsustas leida muid finantseerimisallikaid.

Pankade kodulehekülgi vaadates võib märgata, et pangad on suurendanud laenutoodete hulka ettevõtetele, sealjuures on eraldi laenuinstrumendid ka alustavatele ettevõtetele. Seal on ka öeldud, et kõiki taotlusi käsitletakse individuaalselt ja intressipakkumine tehakse sõltuvalt konkreetsest taotlusest. On teada, et ühe suure panga kõige laiapõhjalisema ja populaarsema ning üsna pindliku laenutoote intress jääb suurusjärku 10 protsenti. Selle laenutoote puhul piisab tagatiseks omaniku käendusest. Juhul kui Kredex käendab laenu kahe kolmandiku ulatuses, oleks intress suurusjärgus 5 kuni 8 protsenti. Sellele lisandub ka Kredexi tasu üle 2 protsendi. Nendele lisanduvad veel euribor ja panga lepingutasud.

Pangad on alustavatele ettevõtetele laenuvõimalusi laiendanud ja kinnitavad, et ettevõtja saab igal juhul oma ideele rahastust ka siis kui kinnisvaratagatised puuduvad. Aga tuleb küsida mis hinnaga see laen saadakse ja kui mõttekas selle kasutamine majanduslikult on. Kõrged laenukulud on oma ettevõttega alustajatele takistuseks ja sunnivad otsima alternatiive.

Turuolukorrast täpsema pildi saamise eesmärgil küsisin laenupakkumist ka endale kuuluvale, aastaid tagasi asutatud ja praegu ettevõtluses passiivselt osalevale mikroettevõttele. Sain ühest pangast pakkumise intressiga 4 protsenti pluss euribor ja teisest 3 protsenti pluss euribor, mis üldises kontekstis on päris head pakkumised. Pangale teada ajalooga, tugevate tagatistega ja piisava rahavooga ettevõtetel langeb intress järsult. EfTEN Kinnisvarafondi nõukogu esimees andis teada, et nemad finantseerivad ennast laenuga, mille intressimäär on 1,89%. Alustavatel ettevõtetel pole ei ajalugu, stabiilset rahavoogu ega tihti ka võimalust  pakkuda kinnisvara või kommertspanditagatist. Alustavale ettevõttele praegustes tingimustes pakutav intressimäär vahemikus 5-8 protsenti on ülepingutatud.

Alustavate ettevõtete seisukohast ei tulnud positiivsena ka eelmisel nädalal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt tulnud teade selle kohta, et uuel rahastamisperioodil asutus enam alustavate ettevõtete stardipakette ei jaga. Üks põhjus on ilmselt tõsiasi, et võrreldes eelmise rahastamisperioodiga, kus EAS rakendas eurorahasid mahus 784 miljonit, vähenevad uuel perioodil vahendid 566 miljonile eurole. EAS hakkab suuremat tähelepanu pöörama nendele ettevõtetele, millised on juba stardist väljunud, paar aastat tegutsenud ja soovivad oma tegevust laiendada. On veel muidugi töötukassa toetused alustavatele ettevõtjatele, riskifondid IT sektoris, Arengufond ja Kredex, aga nende mahud ei ole võrreldavad EASiga.

Öeldakse, et väikeettevõtlus on majanduse kasvulava. Ülemäära kõrged laenuintressid aga ettevõtet käivitama ei innusta. Ühe panga kodulehe ettevõtja rubriigis on suur pealkiri „Kuidas pank saab ärile hoo sisse anda?“ Pealkirja all on kirjeldatud tooteid alustavatele ettevõtetele. Panga tingimusi täpsemalt uurides selgub aga, et oodatud ja soositud on siiski ettevõtted, kelle äri juba on hoogne ja täiskäigul läbitud paras vahemaa seljataga.

Allikas: Aivar Sõerdi blogi

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. August 2014, 16:03
Otsi:

Ava täpsem otsing