Merko kasum kasvas, plaanib maksta dividendi

Merko Ehituse müügitulu oli 2014. aasta neljandas kvartalis 70,1 miljonit ning aasta kokkuvõttes 252,3 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendiks 0,41 eurot ühe aktsia kohta ning aktsiakapitali vähendamiseks 0,23 eurot ühe aktsia kohta.

Mullu teenis Merko väljaspool Eestit 32% müügitulust – 2013. aastaga võrreldes Leedu müügitulu kahekordistus ning Lätis kasvas üle poole võrra. Merko müüs 2014. aastal kokku 395 korterit ehk 132 korterit enam kui eelmisel aastal, mille tulemusel suurenes kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu 48%.

Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink ütles, et ettevõte võib jätkuvalt keerulises turuolukorras 2014. aasta tulemustega rahule jääda, eelkõige kasumlikkuse paranemisega, kasvuga Lätis ja Leedus, samuti korterite müügiga Eestis. Ta lisas, et eelmisel aastal jätkus oodatult ehitusmahtude langus insener- ja teedeehituse valdkonnas tingituna Euroopa Liidu rahastusega projektide vähenemisest, kuigi nende segmentide kasumlikkus ületas firma ootusi.Avalikus sektoris keeruline

Trinki sõnul saab 2015. aasta avaliku sektori tellimuste osas olema keeruline, teatud elavnemist võib oodata 2016. aastast. Seetõttu on kõigis kolmes Balti riigis ettevõtte prioriteediks hea koostöö eratellijatega. Ehitusturule jätab oma jälje ka nõrk majanduskasv ja madal investeerimiskindlus Baltikumis ja lähiriikides. "Kasvuvõimalusi näeme enda jaoks 2015. aastal eeskätt Leedu ehitusturul, samuti korteriarenduse valdkonnas, kuhu plaanime eeloleval aastal investeerida ca 45–55 miljonit eurot. Eeldatavalt ei lange tellimuste maht ka elektriehituses, mis on meie jaoks oluline valdkond," teatas Trink.

Neljandas kvartalis sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 62,9 miljonit eurot, 2014. aasta uute lepingute maht kokku oli 170,4 miljonit eurot. 2013. aasta neljandas kvartalis sõlmiti uusi lepinguid mahus 48,6 miljonit ning 2013. aastal kokku mahus 254,3 miljonit eurot. Seisuga 31.12.2014 oli kontserni teostamata tööde jääk 179,1 miljonit eurot.

Merko Ehituse kontserni 12 kuu brutomarginaal oli 9,8% ja puhaskasumimarginaal 4,9%, mis on mõlemad eelmise aastaga võrreldes paranenud. 2014. aasta kasum enne makse oli 13,3 miljonit ning neljandas kvartalis 5,3 miljonit eurot. Ettevõtte 2014. aasta puhaskasum oli 12,4 ning neljandas kvartalis 4,8 miljonit eurot, mis on mullusega võrreldes kasvanud vastavalt 19% ja 96%.

Merko Ehituse juhatus teeb ettepaneku maksta aktsionäridele 2015. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 7,3 miljonit eurot (0,41 eurot ühe aktsia kohta), mis annab 2014. aasta dividendimääraks 58%.

Arvestades 2015. aasta väljavaateid ja toetamaks omakapitali tootlust, teeb juhatus ühtlasi ettepaneku aktsiakapitali vähendamiseks aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel kokku summas 4,1 miljonit eurot (0,23 eurot ühe aktsia kohta). Nimetatud ettepanekud esitatakse kinnitamiseks 29. aprillil 2015 toimuvale korralisele aktsionäride üldkoosolekule.

Trink ütles, et kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu ja osakaalu kasv on plaanipärane ning valdkonda viimasel paaril aastal tehtud investeeringute tulemus. "2015. aastal ootame korteriturult stabiilset hinnataset ning ostjate jätkuvat selektiivsust ja keskendumist kvaliteetsetele pakkumistele, kus hindame oma positsiooni tugevaks. Samas arvestame korterite müügiperioodide pikenemisega," lisas Trink.

2014. aastal müüs Merko 395 korterit kogumaksumusega 39,4 miljonit eurot ning neljandas kvartalis 160 korterit kogumaksumusega 16,0 miljonit eurot (mõlemad numbrid käibemaksuta). Kinnisvaraarenduse valdkonna müügitulu on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 48% ning valdkonna müügitulu osakaal suurenenud 18%ni kontserni kogutuludest.

Suuremate objektidena olid Merkol neljandas kvartalis Tallinnas töös Hilton Tallinn Park hotelli ehitus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuste rekonstrueerimine, trammiliini nr 4 taristu projekteerimise ja rekonstrueerimise tööd, Marupes Polipaks NT tootmis- ja logistikakeskuse ehitustööd ja Liepajas multifunktsionaalse kontserdikeskuse ehitustööd.

Neljandas kvartalis lõppesid viis aastat kestnud Kohtla-Järve tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila sulgemistööd, mille tulemusena on Ida-Virumaa keskkonnale ohuks olnud poolkoksimäed nõuetekohaselt suletud.