Nõksud väärtpaberitulu deklareerimisel

„Lihtsus ja kasu ei pruugi käia käsikäes,“ toonitas ta. „Iga investor peab välja mõtlema, kas soovib endale esialgu keerukamana tunduva investeerimiskonto süsteemi selgeks teha või palgata maksunõustaja ja maksude pealt säästa või läheb ta lihtsama deklareerimise süsteemi teed.“

Vallikivi sõnul ollakse enamasti hädas eranditega ning tihti eeldatakse, et pank peab investori eest kõik ära tegema. „Paraku on näiteks investeerimiskonto süsteemis mitu eripära, kus investor peab ise otsustama, milline käitumine on talle kasulik,“ nentis ta.

2011. aastast on eraisikust investoril investeerimiskonto süsteemi kaudu võimalus investeerides saadud tulult tulumaksu maksmist edasi lükata. Kõrvuti kehtivad kaks investeerimistulu maksustamise süsteemi: nn tavaline süsteem ja investeerimiskonto süsteem.

See tähendab Vallikivi kinnitusel seda, et investeerimiskonto kasutamine ei ole kohustuslik. Investeerimiskonto võiks sobida tema hinnangul pikaajalisele investorile, kes teeb tehinguid eelkõige eurodes börsil noteeritud väärtpaberitega ega kasuta võimendust. Varem kehtinud süsteem sobib aga keerukamate instrumentide, eri valuutade ja võimenduse kasutajatele, kuid ei sobi väga aktiivsele ja kasumlikule kauplejale.

„Viimasel juhul võiks juba kaaluda ettevõtte loomist – selle alt kauplemine eeldab aga regulaarsete aruannete avaldamise kohustust,“ rõhutas ta, lisades, et LHV Pank võimaldab ka tänavu edastada investeerimiskonto andmeid maksuametile elektrooniliselt.

„Kindlasti ei tasu seda jätta viimasele hetkele, sest andmed edastatakse järgmiseks päevaks,“ märkis ta. „Seega on 30. märtsil viimane võimalus esitada andmeid automaatselt.“